NÕUKOGUDE VABARIIK: võimude lahususe puudumine, riigi organite moodustamine nõuk. poolt, nende aruandekohuslus nõuk.-dele, nõuk. saadikute valimine ja tagasikutsumine töökoll. poolt, mis tagas partei kontrolli nende üle.

DEMOKRAATIA – riigivõim lähtub tegelikult rahvast, valimisõiguse vaba teostamine, pol. tegevuse vabadus, inim- ja kodanikuõiguste tagatus, võimu teostamine seaduslikult, enamasti võimude lahusus.

LIBERAALNE – arenenud maad 19. saj., praegu India. Demokraatia vaid kesk- või eliitklassile.

AUTORITAARNE – dem. õigused-vabadused tegelikult oluliselt piiratud. Valitseva partei ja riigi aparaat kokku kasvanud, parlament formaalne, valimisõigus fiktiivne, võimude lahusus puudub.

TOTALITAARNE – autoritaarne, riik tungib ideoloogiaga kõigisse eluvaldkonnisse.

ÕIGUSRIIK – a) riik, kus järgitakse seadusi sisust olenemata; b) riik, mille õigusaktide sisu on vastavuses üldinimlike väärtustega, ps. ülimuslikkus, seaduse ja õiguse eristamine (aksioloogiline käsitlus). Ps: inimõigused + kaitsemehhanismid + riigi seaduslikkus + sõltumatu kohtuvõim + rahvusv. õiguse ülimuslikkus.

SOTSIAALRIIK – riik jagab võrdselt, väldib kellegi sattumist ebavõrdsesse olukorda temast mitteolenevail põhjusil.

ILMALIK RIIK – riik ja kirik lahus, kuid võib olemas olla riigiusk (Rootsi, Suurbritannia, Kreeka).

DEOKRAATLIK RIIK – riigivõim kuulub kiriku organeile

KLERIKAALNE RIIK – kirik ja riik lahus, kuid kirikul on seaduslikud võimalused riigielu mõjutada.

KONFÖDERATSIOON – iseseisvaist riikidest.

FÖDERAALRIIK – riigi osad ps. järgi siseriiklikult riiklikud moodustised, aga mitte rahvusv. Nii föderatsioonil kui osariikidel oma ps. Osariigi seadusandja – legislatuur. Osariikide kodakondsus, tihti kohtusüsteem (USA).

UNITAARRIIK – koostisosadel võib olla autonoomia, aga nende staatust kontrollib unitaarparlament autonoomiastatuutidega.

Kohalik autonoomia – legislatuuri pole.

Sümmeetriline korraldus – koostisosade staatus võrdne. Asümmeetriline korraldus - koostisosade staatus erinev.

Rahvaesinduse vormi kehtestab ps., selle liige esindab kogu rahvast.

PÄDEVUSE ALUSEL – Piiramatu pädevus: Briti. Abs. piiratud pädevus: Prantsuse, pädevuse kehtestab ammendavalt ps. Suhteliselt piiratud pädevus: omane föd. või riikliku/rahvusliku autonoomiaga unitaarriikidele.

PARLAMENDI PÄDEVUS - seadusandlik + finantsalane (eelarve) + rahvusv. lepingute rat. + ref. määramine + riigiorganite moodustamine + kontroll valitsuse üle + sõja kuulutamine või täitevvõimu volitamine relvajõude kasutama + kohtu- ja uurimiskomisjoni funktsioonid.

2-KOJALISED PARLAMENDID -- sageli föd. riikides. Alamkoda valitakse harilikult otse rahva poolt, ülemkoda otseselt või kaudselt või moodustatakse muul viisil (Briti). Nõrk ülemkoda saab vaid edasi lükata alamkoja seaduste jõustumist (Briti), tugev ülemkoda annab selleks nõusoleku. Segasüsteem – valitsus võib jõustada tugevas ülemkojas tagasi lükatud seaduse (Prantsuse) või nõrk ülemkoda võib valitsuse toetusel murda alamkoja vastuseisu (Saksa).

PARLAMENDI ABIAPARAAT – poliitilised nõunikud (igal saadikul või fraktsioonil), parlamenti abistavad depolitiseeritud teenistused.

OMBUDSMAN – tegutseb parlamendi juures, ei kuulu abiaparaati, nim. parlamendi poolt, tekkis 19. saj. Rootsis, tegeleb mitm. õiguste kaitsega.

SISESTRUKTUUR – Mõlemal kojal esimees, sageli nim. alamkoja esimeest parlamendi esimeheks, ja juhatus. Moodustatakse alalisi ja ajutisi komiteesid/komisjone. Alalisi moodustatakse valdkonniti anal. ministeeriumidega. Kogu koja komitee – terve koda arutab küsimust (USA, Briti). Koja kinnnine istung Prantsusmaal – salajane koda. Komitee võib nõuda riiklikku teavet, välja kutsuda ametnikke, vahel vastu võtta seadusi. Kui valitsuses mitteesindatud osa toetab valitsust, pole see opositsioon. Fraktsioonide esimehed võivad moodustada nõuandva organi (Rootsi, Saksa). Opositsioon võib moodustada varivalitsuse. Lobby jaoks võib olla eriseadus (USA).

LIIKME STAATUS – Mandaat võib olla imperatiivne (saadik tagasikutsutav) või vaba. Ps. võib imperatiivse keelustada (Prantsuse). Saadikupuutumatus on mõnes riigis (USA, Jaapan) vaid istungi ajaks ja teel sinna ning tagasi. Indemniteet – a) saadik ei vastuta jur. pol. avalduste eest parlamendis ja väljaspool seda, hääletamise ja esitatud eelnõu eest või ei pea mõnes valdkonnas tunnistusi andma. Ei pruugi olla abs. (Saksa, Briti). b) saadikule eraldatud raha töötasuks, abidele, pensioniks jms.

VALITSUSE VASTUTUS PARLAMENDI EES – kollektiivne (Prantsuse, Jaapan) või individuaalne. Mõlemad on ka korraga võimalikud (Eesti). Konstruktiivne umbusaldus – välja tuleb pakkuda uus ametnik (Saksas liidukantsler). Häälte arv umbusalduse algatamiseks Eestis 51, Eestis ei saa 3 kuu jooksul sama asja pärast enam algatada. Valitsus võib eelnõu siduda usaldusega. Istungjärgu enneagne lõpetamine – volitused jäävad kehtima (Päts 1934). Valitsuse-parlamendi vastuseisu korral võib laiali saata koja, mille ees valitsus vastutab. Riigikogu peab president laiali saatma juhul, kui see a) 14 p. jooksul ei suuda moodustada valitsust peaministrikandidaadile, b) ei võta 2 kuu jooksul eelarveaasta algusest vastu eelarvet, c) lükkab tagasi ref. vastuvõetud seaduse. Rk. võib president laiali saata, kui valitsust umbusaldatakse. Briti monarh võib peaministri ettepanekul alati uued valimised määrata.

SEADUSANDLIK PROTSEDUUR – Eestis mistahes Rk. otsus. Algatamine: valitsus, saadikud (USAs valitsus mitte, eelarve puhul president). Eestis võib algatada iga saadik, Saksas fraktsioon või 5% Bundestagist. Ps. muutmise algatab Eestis president või 21 saadikut. Rahvaalgatus – petitsioon (Eestis 1920. a. ps.). Arutamine toimub plenaaristungil ja komiteedes/komisjonides. Lugemine – arutamine plenaaristungil (haril. 2, vahel 3, väga harva 4 – Vene). I lugemisel tutvustatakse eelnõud ja nim. juhtivkomisjon, I ja II lugemise vaheajal tehakse parandusettepanekuid, II lugemisel hääletatakse neid, vahel lõppteksti (II lugemise võib katkestada), II ja III lugemise vaheajal võib haril. teha vastuolusid kõrvaldavaid ettepanekuid (Eestis igasuguseid), III lugemisel toimub lõpphääletus. Promulgeerimine – väljakuulutamine, teostab riigipea, harva parlamendi esimees (Rootsi, Eesti 1920. a. ps.). Dem riikides pole väljakuulutajal vetoõigust (erand: USA presidendi “taskuveto”). Kodade erimeelsuse korral moodustatakse tavaliselt ühiskomisjon mõlema koja saadikuist.

REFERENDUM – plebitsiit – kohustuslik ref. (Brasiilia). Ref. jaotatakse konsultatiivseteks ja ratifitseerivateks (Eesti). Korraldamise alusel fakultatiivseteks (küsimust ei pea panema ref.-le. On vahel küsimusi, mida ei tohi: eelarve, maksud, amnestia, välislepingud) ja obligatoorseteks (vahel ps. muutmine, Eestis ps. I ja viimase ptk. muutmine). Tühistav ref. – “rahva veto”, harilikult konsult. Ref.-i määrab riigipea või parlament (Eesti). Kohalikust ref.-ist võtavad osa kohaliku omavalitsuse valijad. Ref.-le võib tihti (mitte Eestis) panna mitu omavahel konkureerivat eelnõud, ref. toimumiseks vajalik häälte arv pole haril. määratud.

VALIMISED – üldised: kõik võivad osaleda, osalised: vabanenud mandaadi täitmiseks. Parlamendivalimistel periood tavaliselt 4-5 a., riigipea valimistel 5-7 a. Parlamendi volitused võivad kriisis pikeneda, harva võib parlament end ise laiali saata (Poolas 2/3 hääli).

VALIMISÕIGUS – aktiivne: õigus valida. Passiivne: õigus olla valitud.

ÕIGLASED VALIMISED TÄNAPÄEVAL - Üldised: kõigil aktiivne valimisõigus (erandid: paiksus-, vanuse-, usu- (islamimaades), moraalne, soo-, haridus-, varanduslik tsensus, keeleoskuse nõue, süüdimõistetud vangide valimisõiguse piiramine). Vabad: vabadus osaleda või mitte (absentism – valim. mitteosalemine, kvootum – kohustus valida). Salajased: kabiin, kontrollimatus, bülletääni anonüümsus. Võrdsed: kõigil ühepalju hääli (pluralistlik kvootum – Inglismaal kuni 1948 igaühel hääl elukoha, kinnisvara asukoha ja lõpetatud ülikooli järgi, kuriaalne süsteem – valijate rühmitamine rahvuse, usu vms. järgi – varem LAV). Mõnel pool on teatud gruppidele antud teatud arv kohti.

Üheparteivalitsus, koalitsioonivalitsus (kriisiolukorras luuakse rahvusliku ühtsuse valitsus, “suur koalitsioon” – Eesti 1924), vähemusvalitsus (stabiilse pol. elu tunnus), parteitu valitsus (mittepoliitikutest spetsialistid, tihti väljumisel kriisist, kui enamus- ega vähemusvalitsust ei saa moodustada), ajutine valitsus (ps. puudub või ei kehti). Harilikult ps. ei fikseeri täpselt valitsuse pädevust (erand – Eesti).

VOLITUSTE PIKENEMINE ÜLE 4 A. – volituste lõpp erakorralisel/sõjaseisukorral või valimiskogu ei suuda valida presidenti ja uued valimisd on alles pärast volituste lõppu.

Annavad kõik nimetatavad ja valitavad riigiametnikud enne 31.12.2000. SISU – isik pole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeoleku, luure- või vastuluure teenistuses, agent, ega osalenud tagakiusamises, jälitamises või represseerimises seaduses loetletud põhjustel. Kirjutatakse omakäeliselt ja identselt ps. rakendusseaduse tekstiga. Valevandumise tuvastab kohus (ei te milline), sanktsiooniks on mahavõtmine.

Korralised valimised: märtsi I pühapäev eelmistele valimistele järgnenud aastast IV aastal. Erakorralised valimised: 20-40 p. pärast väljakuulutamist.

RK. LIIKME VOLITUSED – tekivad päevast, mil valimiskomisjon teeb teatavaks valimistulemused. Uus koosseis kõigepealt kirjalikult vannub, siis valib juhatuse (selleni juhatab istungit valimiskomisjoni esimees). Volitused peatuvad valitsusse minemisel. Rk. esimees asendab presidenti, kui see kestab üle 40 p., tuleb tema asemele asendusliige. Rk. liikme volitused lõppevad asumisel teise riigiametisse, süüdimõistva kohtuotsuse, tagasiastumise, kestva võimetuse (Riigikohtu Üldkogu otsus), surma korral. Asendusliige on sama nimekirja esimene mittevalitu, üksikliikme koht jagatakse erakondade vahel. Mandaat tühistatakse süümevande tõele mittevastavuse korral.

RK. SISESTRUKTUUR – esimees ja aseesimees valitakse 1 a., neid umbusaldada ei saa. Komisjoni istungiks on vaja pool selle koosseisust, selle esimeest saab umbusaldada. Fraktsiooni min. suurus: 6.

SOTS. TAGATISED – tasu saab määrata ainult järgimsele koosseisule. Pensioniiga meestel 60 ja naistel 55 a., makstakse ka neile, kes lahkuvad Rk.-st 3 a. varem. Pensioni jaoks peab olema olnud Rk.-s koosseisu lõpuni, mitte vähem kui 2 a. Volituste lõppemisel säilib ametipalk 12 kuuks, kui asub tööle, lahutatakse sellest töötasu.

RK. ISTUNGJÄRGUD JA ISTUNGID – korralised istungjärgud – sept. 2. E – dets. 3. N ja jaan. 2. E – juuni 3. N. Täiskogu töötsüklis on 3 järjestikust nädalat, neljas on tööks valijatega. Istungid toimuvad E-N, täiendav istung (kokku kutsub esimees) millal tahes. Erakorralise istungjärgu kutsub kokku esimees presidendi, valitsuse või 21 saadiku ettepanekul, päevakorra määrab ettepaneku tegija. Istungi võib kuulutada kinniseks 2/3 häältega.

RK. OTSUSTUSVÕIME JA HÄÄLETAMINE – haril. kvooruminõuet pole. Erakorralistel, täiendavatel istungitel peab kohal olema vähemalt 51 liiget. Fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min. pausi (obstruktsioon – sihilik venitamine). Hääletamine üldjuhul avalik, salajane valimise ja ametissenim. korral. Otsuse vastuvõtuks on vaja lihtenamust (erandid presidendi valimine, istungi kinniseks kuulutamine (2/3), ps. muutmise ref.-le panemine (3/5), ps. muutmine 2 järjestikuse koosseisu poolt (51 häält), teatud seaduste vastuvõtt, umbusalduse avaldamine valitsusele või ministrile, nõusolek mõne isiku krim. vastutusele võtmiseks, erak. seisukorra väljakuulutamine (51 häält).

SEADUSANDLIK PROTSEDUUR – seadus erinevalt mistahes muust aktist tuleb vastu võtta vähemalt 2 lugemisega. Eelnõu algataja võib selle menetluse mistahes etapis tagasi võtta. Eelnõu esitlemisel määrab juhatus juhtivkomisjoni. I lugemisel eelnõu kas saadetakse selle ettepanekul II lugemisele või arvatakse menetlusest välja, kui avatud läbirääkimiste käigus ei tehta ettepanekut saata eelnõu II lugemisele. II lugemise saab katkestada juhtivkomisjoni nõudel. Juhtivkomisjon või algataja võivad seaduse saata III lugemisele. 3 lugemist on alati vaja eelarve (sõjaseisukorras piisab ühest) vastuvõtuks ja ps. muutmiseks. III lugemise läbirääkimistel võtavad sõna vaid komisjoni või fraktsiooni esindajad. III lugemine toimub 1 kuu jooksul II lugemisest, haril. hakkab seadus kehtima 10 p. jooksul RT-s avaldamisest.

MENETLUSE ALGATAJAD – president, õiguskantsler (Järelkontroll seadusandliku ja täitevvõimu ning kohalike omavalitsuste aktide üle, taotleb akti osalist või täielikku kehtetuks tunnistamist vastuolu tõttu ps. või seadusega, Riigikohus võib taotluse rahuldada osaliselt või täielikult. Enne pöördumist Riigikohtusse teeb akti vastuvõtjale ettepaneku viia see ps.-ga kooskõlla, see tuleb läbi vaadata 20 p. jooksul. Kui akt on vastuolus välislepinguga või ohustab füs. isikut, pöördub õiguskantsler selle toime peatamiseks Rk. poole), kohtusüsteemi mistahes lüli (hageja või omal algatusel konkreetse kaasuse raames jätab akti kohaldatama, lahendab asja ise, saadab akti Riigikohtusse, mis võib taotluse rahuldada osaliselt või täielikult).