FIRMAÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT

1. Kursuse eesmärk ja sisu.
Üldiseim majandusteaduslik aine on majandusteooria, mis jaguneb kaheks:
mikro- ja makroökonoomikaks (ehk poliitökonoomiaks).
Mikroökonoomika vaatab majanduslikke probleeme ettevôtte tasemel.
Mikroökonoomika ülempiir on ettevôte, alampiir on füüsiline iskik.

Ettevôtte finantsid, rahandus.
Ettevôtte raamatupidamine.

1) Mis on ettevôte?
2) Ettevôtte vara ja selle liigid.
3) Turg (turu uurimine, marketing).
4) Ettevôtte elutsükkel (alates asutamisest kuni lôpuni).
5) Töösuhted ettevôttes.
6) Ettevôtte tegevus ja effektiivsus, tulemuslikkus.
7) Ettevôtte juhtimine.
8) Finantsid ja investeerimine.

2. Ettevôte ja ühiskond.

Vanasti oli 14%-18% majandusotsustest liiduvabariikide teha. Ettevôte on iseseisev organisatsioon(turumajandus), mis kasutades maad, tööd ja kapitali(tootmisvahendeid) toodab hüvesid (tooteid vôi teenuseid) ning katab oma kulud nende hüvede müügist saadud tuludega.
Sôltumatus on juriidiline (seaduste raames).
Ühikondlik omand(riik) Eraomand
----------------------------------------------------------------------------------
Kogu omand Tootmisvahendid Tähtsamad Kogu omand
ühiskondlik kaubandus tootmisvahendid eravalduses
pangandus, maa pangad, maavarad
----------------------------------------------------------------------------------
Kommunism Sotsialism <---------------------- Kapitalism
nôukogude Sotsiaaldemokraatia
sotsialism ----------------------->
----------------------------------------------------------------------------------
Pôhja-Korea Taani Inglismaa USA
Kuuba Rootsi Prantsusmaa
Nôukogude Liit Soome

Norra

2. Isearenemise filosoofia ja majandus.

Küberneetika (40ndate lôpp N.Wiener).

Joon.1. Ühiskond ei allu hästi küberneetika seaduspärasustele, sest reaktsioon juhtimismôjutustele ei ole adekvaatne.
Sünergeetika - väikesed muutused algpôhjustes viivad tohutute muutusteni resultaadis.
Alus - mittelineaarne matemaatika ax²+bx+c=0 - astmevôrrandisüsteemid - äärmiselt keerukad.

ISEARENEMINE ON IGAVENE, SUHTUMINE - AJUTINE.
Uurimisala - energeetiliselt ja materiaalselt avatud, tasakaalustamata süsteemid.
Majandus on avatud süsteem.
Avatus süsteemide arenguseadused on mittelineaarsed.
Kôrvalekalle lineaarsusest on seda suurem, mida intensiivsem on informatsiooni, energia, aine vahetus teiste süsteemidega.
Avatud süsteemides vôib toimuda lokaalne struktuuride korrastatuse suurenemine (entroopia vähenemine).
Isearenemise tingimused:

1) Süstemisiseste koostööseaduste olemasolu.
2) Stiihia, kaose, juhusevabaduse elementide olemasolu süsteemis. Tähtis on juhuse vabadus.
3) Elementide vôimalus luua omavahelisi juhuslikke seoseid (fluktuatsioone).
4) Baasinfo olemasolu kôikidel süsteemi elementidel juhuslike seoste vôimalikkuse kohta ja baasinfo olemasolu isearenemise otstarbekate suundade kohta.
5) Uute struktuuride tekkimine ja areng ônnestunud ja otstarbekate fluktuatsioonide baasil.

INTENSIIVNE TAHTELINE JUHTIMINE VÄHENDAB JUHUSE VôIMALUSI NING ON ISEARENEMISE JA ÜLDSE ARENGU PIDUR.

3. Turumajanduse alused.

Turumajanduse eeldused on kaup ja vaba turg.
Kaup on müüdav hüve.
Hüved vôivad olla:
ainelised e. materiaalsed

loodusvarad

tooted, toit, tarbeesemed, tootmisvahendid.

ainetud ehk mittemateriaalsed

teenused

Kaup vôib olla saadud, toodetud, ostetud.
Kauba väärtus - selle eest saadav muu kaup vôi raha (hind).
Turumajanduse alternatiivid:

naturaalmajandus

jaotusmajandus

röövmajandus

Vabaturg on turumajanduse aluseks. Turg on koht, kust kaupa müüakse. Turg on vahetustehingute pidevalt toimiv süsteem.
Turgu kui süsteemi vôib vaadelda

regiooniti, näiteks riikide kaupa

kaubaliikide kaupa.

Vabaturg on turg, kus osaleb palju omavahel konkureerivaid müüjaid ja ostjaid. Nende osalemine turul pole pole millegagi piiratud. Vajalik on vaid kauba vôi/ ja raha olemasolu.
Vabaturu alternatiivid:

jaotusmajandus - turgu pole üldse, kôike jaotatakse.

piiratud turumajandus

monopoolne turg

Esineb nii müüja, kui ka ostja monopoolsus.
Monopoolsus vôib olla:

loomulik (näiteks veevarustus, energiavarustus jms.)

seaduslik (näiteks piiratakse välistöötajaid)

diskriminatsiooniline

Turgude liigid.

Joon. 2.
Veel näiteid:
ideede turg
hariduse turg
kultuuri turg
meditsiini turg
turismi turg
puhkuse veetmise vôimaluste turg
spordi ja kehakultuuri turg
teaduse ja teadmiste turg

Liikumapanev jôud on turumajanduslik hinnakujundus.
nõudmine, pakkumin ja omahind

Joon. 3.
Turumajanduslik hinnamehhanism.
nõudmise ja pakkumise tasakaalupunkt: tasakaaluhind ja tasakaalukogus

Joon. 4. Ht - tasakaaluhind, Qt - tasakaaluhulk.
Selle hinna juures tootmine tasakaalustab nôudmise.
Turuhinna kujunemine:
nôudluse kasvu ehk tootmise vähenemisega hind kasvab, nôudluse languse ehk tootmise suurenemisega hind langeb.
Turumehhanismi funktsioneerimiseks on vaja hinnainformatsiooni levikut.

Joon. 5. Hm - musta turu hind, Hdef - defitsiidi hind.
Madaldatud hinnaga toimib must turg.

4. Ettevôtete liigid.

Äriseadustik - seadusandlus.
Ettevôtja on füüsiline isik kes pakub enda nimel kaupa vôi teenuseid ja nende müük on talle püsivaks tegevuseks.
Äriühingute liigid:

a) täisühing.
b) usaldusühing.
c) osaühing.
d) aktsiaselts.
e) turundusühistu.
Seaduses vôib ette näha ka teisi äriühinguid.
Äriühingud tuleb kanda äriregistrisse. Äriühingu tegevus lôpeb, kui kustutatakse äriregistrist.
Füüsilisest isikust ettevôtjaks vôib olla teovôimeline isik vôi piiratud teovôimega isik. Teda pole kohustuslik äriregistrisse kanda. Ta peab registreeruma maksukohuslusena maksuametisse.
Tegevusalad: tegevusalade valik on üsna vaba, välja arvatud nimekiri tegevusalasid, mis nôuavad luba/litsentsi.
Äri nimi ehk firmanimi: erinevus peab olema vähemalt kahe tähe vôrra sarnasest firmanimest.
Äriregistrit peetakse kohtusüsteemis. Notarite ja kohtute kaudu. Äriregistrid on avalikud.
Füüsilise isiku registreerimine on vabatahtlik. Vastutab oma tegevuse eest kogu oma varaga.
Täisühing - 2 vôi enam osanikku tegelevad ühe äri nimel ning vastutavad tegevuse eest kogu oma varaga. Ülejäänud asjad reguleeritakse nende omavaheliste lepetega. On keelatud osanikul olla teises ühingus (konkureerivas) osanik. Tuleb nôuda keelatud tegevuse lôpetamist, tulude üleandmine... Kasumit jagatakse vastavalt aastakoosolekutele, osamaksule ja omavahelistele kokkulepetele.
Usaldusühing - On äriühing kus 2 vôi enam osanikku tegelevad ühise eesmärgi nimel ja 1 osanik vastutab tegevuse eest kogu oma varaga ja 2 osanik vastutab sissemakse ulatuses.
Osaühing - On äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud vastutavad ühingu tegevuse eest kogu oma sissemaksete ulatuses. Sissemakse peab olema vähemalt 40.000 krooni. Iga osanik on ettevôtte omanik sissemakse ulatuses.
Aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, kus on aktsiateks jaotatud pôhikapital. Pôhikapital peab olema vähemalt 400.000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiakurss sôltub ettevôtte edukusest.
Veel on olemas tulundusühingud ja mittetulundusühingud.
Ettevôtte elukäik.
ettevõtte elukäik

joon. 6. Täisiga - uuendatakse tootmisvôimsusi, vôideldakse konkurentidega.
Ettevôtteid saab jaotada:
1) tegevusalade järgi

tootmine - materiaalsed tooted

teenindus - meittemateriaalsed tooted

kaubandus - vahendatakse toodet.

2) pôhitoodangu järgi

masinaehitus, aparaaditööstus

tekstiilitööstus, ômblusettevôtted

toiduainetetööstus

keemiatööstus

kaevandamine, loodusvarade tootmine.

ehitus, ehitamine

energeetika

pôllumajandus

3) jaotus

ettevôtted, mis toodavad tootmisvahendeid

ettevôtted, mis toodavad tarbekaupu

4) tootmise iseloomu järgi

käsitöönduslikud

mehhaniseeritud tootmine

automatiseeritud tootmine

5) tootmise tüübi järgi

individuaaltootmine, kus iga toode on erinev

seeria ehk saritootmine, kus iga näidist toodetakse ainult piiratud arv

masstootmine, kus ettevôte pikka aega toodab ainult ühesuguseid tooteid.

5. Ettevôtte asutamise eeldused

Ettevôtte asutamine on linna/maakonna ôigustes.
Asutamise eeldused vôivad olla subjektiivsed ja objektiivsed.
Subjektiivsed sôltuvad isikust enesest.
Ettevôtjaomaduste ankeet:

1) Minul on tugev eneseusaldus (usaldan ennast ja oma ideid).
2) Ma suudan teha kiireid otsuseid.
3) Olen keskmisest auahnem.
4) Vôtan meeleldi osa vôistlustest ja mängudest, kus vôin vôita.
5) Vôin teha otsuseid ilma, et oleks kindel asja ônnestumises.
6) Ma tulen kergesti inimestega toime.
7) Vôtan meeleldi vastu väljakutseid, huvitun uutest asjadest ja püüan esineda vôimalikult hästi.
8) Olen sitke ja tarmukas, läbi halli kivi mineja.
9) Olen harjunud pikkade tööpäevadega ja suure töökoormusega.
10) Tunnen end olevat füüsiliselt ja vaimselt terve.
11) Ei lange stressi ka kôva töökoormuse puhul.
12) Mul on kerge hakata tegema asju uut moodi.
13) Mulle on tüüpiline uute asjade ja ideede arendamine.
14) Talun suhteliselt kergelt ebakindlust ja riski.
15) Püsin kindlana, kui kohtan vastuseisu.
16) Olen keskmisest parem vôôraste inimestega suhtleja.
17) Rühmas vôtan sageli algatuse enda kätte.
18) Kui vôtan midagi teha, siis kanna selle eest vastutust ja pean sôna.
19) Kui ei juhtu midagi uut, küllastun ja kaotan huvi.
20) Töö iseseisvus ja huvitavus on mulle palgast tähtsam.
21) Ma olen valmis vôtma endale majanduslikku riski.

Alluvate hindamise maatriks.

Joon. 7.
Objektiivseteks eelduseteks on:

Joon. 8.
Ettevôtte tegevuse pôhinäitajad.
a) absoluutsed
b) suhtelised.
Absoluutsed:

tootmisressursid F (fond)

pôhifondid Fp _ pôhikapital

käibefondid Fk _ käibekapital

F=Fp+Fk

inimesed A

toodangu hulk

N - naturaalne
Q - rahaline _ käive

tootmiskulud

ettevôtte kulud kokku teatud aja jooksul - S
ühe toote omahind s=S/N

kasum D _ tulu

D=Q-S
Suhtelised:

erikulu ehk kuipalju kulus midagi ühe toote kohta s=S/N , s=S/Q

tootlusnäitajad

qt=Q/F - kui palju toodangut annab iga tootmisfondidesse kantud rahaühik.

rentaablus

rf=D/F - fondi rentaablus
rs=D/S - kulurentaablus.

6. Ettevôtte pôhi- ja käibekapital.

6.1. Üldmôisted.

Majandustegevuseks on vaja ettevôttel rida ressursse:

inimesed-töötajad

tootmisvahendid

looduslikud ressursid

teadmiste ja tehnika potentsiaal

Tootmisvahendid koos loodusressurssidega moodustavadki ettevôtte kapitali.
Ettevôtte tootmisvahendid jagunevad kaheks: tehis ja looduslikud.
Tehis tootmisvahendid:
1) töövahendid, mille abil toodetakse ja ei lähe toodangu koosseisu
2) tööobjektid, need mis lähevad toodangu koosseisu: tooraine, materjal, energia jne.
Rahalises väljenduses kujutab ettevôtte töövahendite kogum endast pôhikapitali ja tööobjektid vastavalt käibekapitali. Aineline ja rahaline pool ei kattu täielikult.

6.2. Pôhikapital ja selle struktuur.

Pôhikapital on ettevôtte püsiv osa, mille abil tootmine toimub. Pôhikapitali hulka vôib kuuluda ka maa. Nende osavôtt tootmisest on erinev. Pôhikapital jaotub:

1) Hooned, nende osavôtt tootmisest on tagasihoidlik, loovad tingimused tootmiseks.
2) Rajatised: sillad, viaduktid, kaevandused, ülekandeliinid...
3) Masinad ja seadmed:
a) tehnoloogilised - on pôhikapitali kôige aktiivsem osa
b) jôumasinad - seadmed on kah aktiine osa.
4) Transpordivahendid.
5) Instrumendid ja inventar.
6) Aparatuur ja laboratoorsed seadmed.
7) Loodusvarad : maa ja muu.
8) Rahalised vahendid.

Vôib rahaliselt jaotada : omakapitaliks ja laenukapitaliks. Loetakse normaalseks, kui pôhikapitalist pool on omakapital. Praktikas on lubatavaks ka see, kui omakapitaliks on vaid 1/3. Likviidsus tähendab müüdavust.

6.3. Pôhifondide kulumine ja amortisatsioon.

Pôhivahendid on igas ettevôttes rahaliselt arvel. Algselt nende ostuhinnaga + transpordikulud. See on nende vahendite bilansiline algmaksumus. See muutub hiljem bilansiliseks maksumuseks, mis aga müümisel läheb turuväärtuseks. Väärtus langeb sôltuvalt füüsilisest ja moraalsest kulumisest. Arvestatakse amortisatsiooni eraldiste kaudu. Näitab, kuivôrd see seade sureb. Amortisatsioonieraldis näitab, kui suur osa kandub aja jooksul toodangule. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse ajaühikule (aastale). Aastane amortisatsioonimäär väljendub valemiga:
Sa=(Fpa-Mrem-Flikv)/Tekspl , kus Fpa - pôhivahendi bilansiline maksumus, Mrem - kulutused remondiks, Flikv - likvideerimisväärtus, Tekspl - ekspluatatsiooniaeg.
Raamatupidamises arvestatakse amortisatsioonieraldisi amortisatsiooninormi alusel. Sa=Fpbil*Na Amortisatsiooninormide piirid on ette antud.
Na=(Fpa-Mrem+Flikv)/(Tekspl*Fbil) - sôltub kasutamise ajast... Amortisatsioon kantakse tootmiskuludesse ning ei kuulu maksustamisele. Kui amortisatsioon toimub, siis väheneb ettevôtte pôhivara väärtus. Fpjääk=Fpa-Sa*Tekspl.

6.4. Tootmisfondide kasutamine.

Seda hinnatakse 2-e näitaja järgi:
a) fondi tootlus - toodangu hulk jagatud ettevôtte pôhifondile.

Gr=Q/Fp
b) fondi rentaablus - kasum jagatud pôhifondile.
Rg=D/Fp

6.5. Ettevôtte käibekapital.

Ettevôttel on tootmisvahendid, mis lähevad otse toote koosseisu (tooraine, materjal). Rahavarud ja kôik see kokku moodustavad ettevôtte käibekapitali ehk käibevara. Kehtestatakse pôhikirjas see määr, millest alates see viiakse pôhivara koosseisu. Käibekapital ringleb ettevôtte majandustegevuses.
käibekapitali struktuur ja ringlus
Joon. 9. Käibekapitali struktuur ja ringlus.
Tootmiskäibekapital - tootmisprotsessis, ringluskäibekapital - väljaspool tootmisprotsessi.
käibevara jagunemine
Joon. 10.
Varem oli ettevôtete vahelises suhtlemises n.ö. «Incasso» süsteem. Käibevara hulk ei tohiks olla suur...

6.6. Käibevara vajaliku hulga leidmine.

Käibevahendid hoiavad kinni ettevôtte raha. Käibevarade hulk ettevôttes peab olema minimaalne, kuid niisugune, mis vôimaldab normaalset tootmist. Käibekapitali kôiki liike tuleb hinnata, et kas neid mitte liiga palju pole.
Normeerimisvôtteid:

1) Materjali ja tooraine varude normeerimine.
Materjali ja tooraine varu muutumine on kujutatav järgmise graafikuna:

Joon. 11. Tt - tarneperiood, Tl - tellimisaeg ehk aeg tellimisest kauba saabumiseni.
Garantiivaru peab kestma avariitarne aja, juhul kui pôhitarne hilineb mingil pôhjusel vôi üldse ei tule.
Vt on aluseks laopindade planeerimisel. Vk=Vg+½Vj - on keskmine varu, mis on käibevahendite vajaduse määramiseks. Määramise aluseks on materjali kulu (ööpäevane näiteks): Sööp.
Ttarne*Sööp=Vjooksev. Pôhikapitali ja käibekapitali suhe on 1/3.
2) Lôpetamata toodang.
Vlôpetamata=Sööp*Ttsükkel*K

Joon. 12. Graafik, kuidas lôpetamata toodang oma väärtust kogub.
W - kuivôrd on kapitali toodangu all kinni.
K=_/(Sööp*Ttsükkel).
Mida väiksem on suhe K, seda vähem on lôpetamta toodangu all kapitali kinni.
3) Valmis toodangu normeerimine.
Vvalmis=Sööp*Tturustus
Tturustus - keskmine turustustsükkel.

4) Raha.
Rahavaru jooksval arvel ei tohi olla suur, kuna selle eest protsente ei maksta. Soovitav on raha panna deposiitarvele.

6.7. Käibekapitali kasutamise näitajad.

Kasutamise intensiivsust näitab käibekiirus.
Qk=n=Q/Fkäive - käibekiirus [käivet/aastas].
Käibevälde - Tkäive=365/n - mitu päeva üks käive kestis.

Näide: Oletame, et ettevôtte käibevara on Fk= 2 milj. krooni ja ettevôtte toodang on Q= 10 milj. krooni.
St. et n=Q/Fk = 10/2 = 5 käivet ja ühe käibe pikkus on Tkäive=365/5=73 päeva.

[ Avalehele ] [ Info ] [ Setup ] [ Uudised ] [ Uued tööd ] [ Hindamine ] [ Räägi meiega ]

Lisa Aabitsa koduleht bookmarkidesse