Koostasid: Eve Terep ja Meelis Riimaa

Õigusteadus – teadus, mis käsitleb õigusteriiki. (Hakati tegelema soeses Rooma riigi tekkimisega.). õigusteadus selgitab kehtivate normide seisu.

Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus – see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus – (eesmärk – seaduse max. täitmine)

Õigus – riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest)

Õigusnorm – (N. tööõigus) 1. käitumise liik, mille kehtestab riigiorgan õigusaktidega (õigusakt koosneb seadustest (N: määrused, käskkirjad) [õigusel pole mõtet ilma riigi poolt garanteerituseta]

04.02.97

Seadus – kui normatiivakt, mis on vastu võetud vastavalt kehtest. korrale kõrgema riigivõimu organi poolt, rahva hääletusel ja millel on kõrgem õigusjõud. Seadusi võtab vastu Riigikogu.

Määrus – õigus anda välja Vabariigi Valitsusel, ministritel seaduse alusel ja täitmiseks. Reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud.

Seadluse – annab välja pikiseaduse alusel Vabariigi president, kui riigikogu ei saa kokku tulla. Edasi lükkamatute olukordade korral on seadluse jõuga dekreetseadused: 1) tavalised 2) erakorral. 3) häda dekreetseadused.

Otsus – üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on täpselt piiritletud. (N: kohtuotsus)

Haldisaktid – õigusaktid, mida annab välja administratsioon haldusfunktsiooni teostamiseks, seaduste elluviimiseks, täitmiseks, korraldamiseks.

Korraldus – annab välja EV valitsus, peaminister ja korraldab õigusliku elu üksikjuhtumeid avaliku elu valdkonas. Korraldus ei ole õigust loov akt.

Käskkiri – annab välja peminister reeglina seesmiste (konkreetsete) küsimuste lahendamiseks.

04.02.97

1) Sugukonnaõigus – vanim, tugineb tavaõigusele, ühiskond jõudis suuliselt kokkuleppele, kuidas nad käituvad. Kohtumõistmine rahva ees.

2) Lokaalõigus – linnaõigus (kohalikud) 12, 13 saj. Roomaõiguse retseptsioonid.

3)Valgusajastu- 4) Kodifikatsioon (koodeksiks ühendamine) 5) Ajalooline koolkond.

õigusaktide õiguspärasus : kui on kinnipeetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest; akt sisu vastab kehtivale õigusele.

Õigusnorm – koosneb : 1) faktiline koosseis – eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg – lubamine, käsk, keeld.

11.02.97

Juriidilised faktid – on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise).

Sündmus – mida subjekt ei suuda mõjutada. Tegu - teadlik käitumine Tegu: 1) õiguspärased – õigussubjektid vastavalt õiguse ettekirjutustega 2) õigusvastased – õigussubjektid mitte vastavalt (?)

Õigussuhe – ühiskondlik suhe, reguleeritud õigusnormiga.

Õigusobjekt – objektiivse reaalsuse nähtus millele poolte tahe on suunatud.

Õigussubjekt – isik (juriidiline & füüsiline) peab olema õigus ja teovõimeline.

Õiguseese – konkreetsed ettekirjutused normis

Õiguse alus – ühiskondlik suhe

1. Juriidiline isik – a) eraõiguslik (teenib erahuve) b) avalikõiguslik (teenivad N: kohalikes omavalitsustes (ka riik (EV)))
2. Füüsilisedisikud : a) teovõime (18a.- täisealine omab tsiviilõigusi/lohustusi)

Õigusvõime – tekib sünniga, lõpeb surmaga; isiku võime omada õiguseid või kohustusi. [Piiratud teovõime – (7-18a.) N. võivad osta]

Õiguse realiseerimise viisid: 1) kasutamine 2) kinnipidamine 3) rakendamine

Hageja – kes esitab hagi kostja vastu; Hageja peab tõestama, kostja võib vaikida.

Hagisumma – summa, mida hageja nõuab kahjude hüvitamiseks

18.02.97

Subjektiivne tsiviilõigus - kuulub konkreetsele subjektile. SÕ saab tekkida vastava obj-se õigusnormiga. Tsiviilõigussuhete sisuks on subjektide õigused ja kohustused, mis tulenevad õigusnormidest. (priidu pärna, villu kõve "asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne", 1996).

Avalikõiguslik juriidiline isik - riik(EV) teostab kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle.

1. notarid
2. Eesti advokatuur
3. Tallinna linn - eeldab oma liikmeskonna olemasolu. (kohalikud omavalitsus üksused).

Avalikõiguslik asutus 1. Eesti raadio/TV 2. Raamatukogu

Kohtu alluvus tuleb kindlaks määrata. (kuna: kui kostja on vale, jääb hagi rahuldamata: politsei korral, st süüdistamisel politseid milleski, tuleb kohtusse kaevata riik.) ("Riigilõivu seadus" - Riigiteataja 4.04.95 nr 36)

1. A4-masinakirjas
2. kohtu aadress, hageja andmed või hageja esindaja, andmed kostja kohta. Kui ei teata kostja aadressi, tuleb kirjutada, mida on tehtud, et see teada saada.
3. hageja nõue (hind - mida nõuate)
4. asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet. (tõenditega!). originaalid kinnitatakse + riigilõivu kviitung
5. hageja allkiri

25.02.97

Tsiviilõiguse allikad EV-s: 1.tsiviilseadustiku üldosa seadus 2.asjaõigusseadus 3.Perekonnaseadus 4.pärimisseadus 5. Äriseadustik.

Tehing - õigustoiming, suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamise, muutmisele ja lõpetamisele. (Tehingus on olulised tunnused. Isiku soov ja tahe teha tehingut. Peab olema väljendatud. Kohustus kontrollida tehingu kaaslase vanust (18 ja vanem) ja psüühilist olukorda). Tehingu tunnused: 1. Tahe, soov sooritada tegu, teades tegelikke asjaolusid; 2. Tahtevalmidus: a)otsene, b)kaudne.

1. näilik (vaieldav) tehing
2. teiseldud tehing
3. eksimus
4. pettus
5. sund
6. raskete asjaolude kokkusattumus
7. teovõimetu (alaealise) tehing
8. otsustusvõimetu isiku tehing
9. juriidilise isiku õigusvõimet ületav tehing
10. piiratud teovõimega isiku tehing

Tähistehing – vastuolus kommetega või põhiseadusliku korraga. (Ei pea täitma, kuna on algusest peale kehtetu).

Tingimuslik tehing – tehtud äramuutva, edasi lükkava tingimusega. Tehingu vorm: 1) suvaline 2) lihtkirjalik 3) notariaalselt tõestatud

Esindus – isiku võime teha tehinguid esindaja kaudu.

Esinduse liigid – 1) Seadusjärgne (vanemad, eest kostja) 2) Tehingust tulenev (keegi on palgatud)

Esindaja: 1) teovõimeline 2) omab volitust 3) kui füüsilineisik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt.

04.03.97

Asjad – kehalised esemed, millel on ruumilised omadused ja mis on tajutatavad meelte abil (vesi, gaas, samuti elekter, arvutiproged jne.)

(Valdus võib tekkida asjade üle). Kehalisus eraldab asjad (eelkõige) õigustest.

Asjad: 1) kinnisasjad (maaga seotud) kantakse kinnistusraamatusse), vallasasjad 2) asendatavad, asendamatud asjad 3) äratarvitatavad , -tamatud asjada 4) jagatavad, -matud asjad 5) üldised, avalikud, eraasjad.

(Asjaõigust rakendatakse: hoonestuse ja korteriomandamisel.)

Kinnisasi – maatükk koos selle oluliste osadega.

Vallasasi – saab ühest kohast teise paigutada ilama, et asi muutuks oma omadustelt või välimiselt. (ühe osana ka raha ja väärtpaberid)

Asendatavad vallasasjad – mida saab määrata liigi tunnuste alusel, arvu, kaalu järgi. (särk, suhkur)

Äratarvitatav vallasasi – mis otstarbe kohaselt lakkab olemast.

Jagatav vallasasi – asi, mille iga jagatud osa moodustab terviku (N: suhkur) (kõik ostumüügi lepingud tuleb kinnitada notari jures)

Asjaosa – 1) reaalosa – asja teise osadega piiritletus 2) mõteline osa – tegelikkuses piiritlemata, määratakse murdosana.

Päraldised – vallasasjad ja nad teenivad "peaasja" (N: nööbid (pinsakule) / väärtasjade päraldis on pakend) dokumendid – kinnisasja päraldised

Õigusvili – teatud õigussuhte tõttu saadav tulu.

Vara – isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

Valdus – tegelik võim asja üle: a) otsenavaldus (üürnik ) b) kaudne valdaja (maja manik, üürile andja)

18.03

Valduseomandamine – asja üleandmine või saamine kokkuleppega.

Valduselõppemine – a) vabatahtlik b) tahtevaastane (ebaseaduslik)

Valduse kaitse – seadusega kaitstud omavoli vastu s.o. seaduse vastaselt asja valduse rikkumine või ära võtmine.

Omand – isiku täielik võim asja üle.

Ühine omand – 2-le või enamale isikule kuuluv omand. a) ühisomand (abikaasadel) b) kaasomand – mõttelistes osades kindlaks määratud omand. (N: pärimisjärgselt; lepingu alusel; omandi jagamisel)

Kinnistusraamatuid – peetakse kinnisasjade ja nendega seotud õiguste reguleerimiseks. [ Kinnistusraamatust on võimalus saada väljavõtteid omanike kohta ( kui on kahtlusi, kas müüb ikka omanik – kulud katab pettuse korral see, kes ostis, kuna tal oli võimalus kinnistusraamatust järele vaadata)]

Kinnistusraamatusse kantavad asjad: kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad

Maakataster – on maa tükkide ametlik register. Koosneb: a) maaregistrist b) katastrikaardist.

Maaregistrisse kantavad andmed: maatüki piirid, pindala, asukoht, sihtotstarve, külvikuline koosseis (mis sea kasvab (N: hein)], maksustamise hind, seaduse järgesd kitsendused, harlik väärtus, andmed omaniku kohta

Kohustiste täitmise tagamise liigid: 1) leppetrahv (N: ettevõtte töölepingus – töötegijale) 2) käendus 3) käsiraha 4) garantii 5) pant (nii vallas/kinnisasja peale)

Tööõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahelisi suhteid.

1. õigus valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.
2. töötingimused on riigikaitse all
3. riik teguleerib töösuhteid niivõrd kuivõrd seda on vaja töötaja huvide kaitseks.
4. töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus
5. töösuhete stabiilsuse põhimõte
6. tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus nt sooline või rahvuseline
7. õigus palgale, kokkkulepitud lepingus
8. õigus puhkusele (töösisene, pühade puhul, iganädalane) vähemalt 28 kalendripäeva igal aastal. (Eeldusel, et igal aastal võetakse puhkus ka välja)
9. töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise pöhimõte, selle kohta on olemas ka normatiivakt.

Tööõiguse allikad:

1. EV töölepingu seadus (11.04.92) komment. Väljaanne.
2. EV puhkuseseadus
3. töötajate distsiplinaarvastutuse sõs? ja palgaseadus.

Tööleping - kahepoolne kokkulepe, isiku vaba tahe. Tlepingu esemeks on töö, mida töötaja tegema peab. Töötaja on kohustatud alluma tööandjale ja tema kontrollile.

1. palgaaste peab olema määratud, et ei saaks vähem maksta
2. töötingimused peavad olema tagatud tööaandja poolt

töötajaks võib olla iga 18.a. isik, kes on teavõimeline (erandid: turvatöötaja 20, I astme kohtunik 24, II astme kohtunik 25, 13-15- a) arstitõend, b) tööinspektori kirjalik nõusolek; 15-18- abielludes, siis saadakse teovõimeliseks ja enam pole vaja tööl käimisek vanemate luba)

tööandjaks võib olla: 1. Juriidiline, füüsiline isik; 2. Teovõimeline, füüsiline isik.

Tööleping tuleb sõlmida isiklikult (tööleping ei lõpe nt kaupluse omaniku vahetumise korral.

Tööandja on kohustatud avama tööraamatu, andma iseloomustuse.

Töölepingus (kohustuslikud tingimused)

1. töökirjeldus
2. tööaeg, kui rohkem siis õigus ka suuremale tasule
3. punkt lisatasude kohta
4. töötegemise asukoht
5. töölepingu kehtivusaeg (kuni 5a.), maaramata ajaks.
6. tööleasumise täpne kuupäev

1. täiendõpe
2. katseaeg, kuni 4 kuud.

Tööleping sõlmitakse alati 2-s eks. (mõlema allkiri) allkirja alla kuupäev. Kui tarvis siis ka tõend tervise kohta.

Füüsiline isik peab redistreerima, kui ta võtab kellegi tööle nädala jooksul elukoha järgses tööinspektsioonis

29.04.97 TÖÖ- JA PUHKEAJASEADUS.

Tööaeg - seadusega ettemääratud aeg. Riigi poolt 40 h nädalas. Eraldi lühendatud tööajad: 14-20 h; 15-16.a. - 25 h; 17 kuni 30 h. Lühendatud tööajad: allmaatöödel jm rasketel - 35 h, allkooliõpetajatele - 35 h.

Töölepingus peab olema määratud tööaeg. Alaealistel lubatud tööaega päeva ulatuses pikendada tööd 1 h võrra. Täistööajaga võib teha mitte üle 12 h päevas.

Ületunnitöö - töötaja tööamist üle tööaja. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud 2-e poolselt, sel juhul lisatasu. Ületunnitööd ei tohi rakendada: rasedatele, alaealistele ja haigepaberitega. 200 h ei tohi ületada.

Valveaeg - ei või ületada 20 h kuus. Ei arvata tööaja hulka ja tuleb anda lisatasu.

Kohakaaslaste töö aeg - mitte üle 20 h. Võib erandjuhul 60 h nädalas.

Õhtune aeg - 18.00-22.00. Ööaeg - 22.00-6.00.

Tööaeg öösel peab olema 1 h võrra vähem. Ööajal keelatud töötada: rasedad, alaealised ja arstitõendiga keelatutel.

Vaheaeg. Töötajale on ette nähtud peale 5 h vaheaeg. Seda võib kasutada oma äranägemise järgi. Vaheaeg lapse toitmiseks: alla 1,5 a. laps - iga 3 h järel saada 30 min. vageaja; 2-e või enama lapse puhul 1 h. Need vaheajad tasustatakse riiklikust eelarvest. Vanemad, kes kasvatavad invaliidist last saavad iga kuu 1 vaba päeva, mis tasustatakse jälle riigieelarve poolt.

Riigipühad: 1.01, 24.02, SuurReede, 1.05, 23.06, 24.06, 24.12, 26.12 - lühendatud 3 h võrra.

Puhkus - töölepingu peatamine. 28 tööpäeva. Tööandja peab maksma puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval täies ulatuses. 50 kalendripäeva enne- ja pärast sünnitust. 70 kalendripäeva puhkust lapsendajale. Vanematel õigus saada täiendavat lapsepuhkust.

Puhkuse liigitamine: 1)põhipuhkus, 2) lisapuhkus - need, kes töötavad tervist kahjustaval tööl, 3) vanemapuhkus, 4)palgatapuhkus kokkuleppel: a)naisele ja mehele, kellel kuni 14 a. laps, b)sisseastumiseksamid, c)invaliidi kasvatajal. Pikendatud põhipuhkus: alaealised, invaliidid - 35 päeva; pedakoogid - 56 kalendripäeva.

Puhkuse andmise kord: vähemalt 6 kuud töötanud ja siis saab puhkust 12/6. Täies ulatuses alaealised, invaliidid, rasedad ja sünnituse ajal nende mehed. Puhkuse ajakava määratakse aasta alguses.

Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud: 1) haigus, 2) rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine, riigitööle saadetud.

Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale.

Põhipalk - töölepingus kindlaks määratud palgamäär, mille alusel määratakse palk.

Listasud - summa, mida tööandja maksab tulemusliku töö eest ette kokkuleppel.

Juurdemakse - summa, mida maksab tööandja, et tagada töö aste.

Keskmine palk - töötajal teatud aja jooksul võetud keskmine tasu. Palga alammäärad pandud Vabariigi poolt (845.-EEK) - ei tohi olla sellest väiksem. Min. palgast arvestatakse kõik trahvimäärad.

Tööandja peab koostama korraliku arve, mis on palgaga seotud. Tööandjal ei ole õigus avaldada palga kohta infot, v.a. kohtutele, juurdlusbüroodele. Listöö tasustamine: alati poolte kokkuleppel kindlaks määratud suuruses.

Ületunnitöö määramine: ei tohi olla väiksem kui 50 % palgamäärast. Riikliku pühade ajal 2x-ne palk. Kui õhtune v. öötöö, siis lisatasu, mitte vähem kui 10 % palgast ja 1 h võrra vähem tööpäev. 10 õppepuhkuse päeva aastas, keskmist päeva.

Mida võib palgast kinni pidada? 1) seadusega kehtestatud makse - 26 % tulumaks, 2) kohtu korras määratud maks, 3) alimente, 4) summasid terviserikke hüvitamiseks, 5) tasu väljatöötamata, puhkamata päevade eest.

Distsiplinaarkaristused: 1) noomitus, 2) rahatrahv kuni 10x-dse keskmise päeva ulatuses, 3) palga maksmisest kõrvaldamine kuni 10 päeva, 4) töölepingu lõpetamine.

Distsiplinaarkaristust saab määrata 6 kuud alates selle toimepaneku päevast. 1 kuu jooksul peale teadasaamist peab tegutsema. Õigus nõuda: seletust, kuid sellest võib ka keelduda. Dists.kar. määramine vastavalt süüteo raskusastmest: iga süüteo eest võib olla ainult 1 variant, kirjalik. (Haldusõigusrikkumiste seadustik "Riigiteataja nr 76,78" ‘95 Kriminaalkoodeks).

06.05.97. HALDUSÕIGUS, HALDUSRIKKUMISED.

Haldus on orienteeriutd avalikele huvidele.

Avaliku halduse ül. - tagada julgeolek, üksikisiku sihipärane toetamine, riigile vajalike vahendite kindlustamine, töötaja varustamine töövahendiga.

Haldusõiguse subjektiks on füüsiline isik.

Haldusõigusrikkumine: 1) tahtlik-otsene rikkumine. See, kes teeb seda, see teab, et see on vale, kuid ikka teeb. 2)ettevaatamatus - kergemeelsusest v. hooletusest tingitud.

Haldusvastutus - saab võtta alates 15 eluaastast.

Hädasesund - s.o. ohu kõrvaldamiseks.

Hädakaitse - on õiguspärane, kui ei ületata hädakeitsepiire. Haldusvastutusele ei võeta, kui inim. oli süüdimatus seisundis.

Halduskaristuse liigid: 1) rahatrahv - selle määramisel lähtutakse palgamäärast. 845.-EEK’i alammäär. See toimub päevapalga määra järgi (28.-EEK). Kohapeal tehtud ametiisiku poolt võib olla kuni 10 päeva ulatuses; politsei ametnik 100 päeva ulatuses; halduskohtunik 300 päevapalga ulatuses., 2) eriõiguste äravõtmine - Seda võib kohaldada 15 päeva kuni 3 a., 3) haldusarest - võib määrata kuni 30 öö-päeva. Võib kohaldada raseda, alaealise- ja esimese-teise invaliidigrupi suhtes.

Haldusvastutust kergendavad asjaolud: 1) süüdlase südamlik kahetsus, 2) süüdlase poolt varalise kahju hüvitamine kohapeal, 3) kui pandi toime tugeva hingelise olukorra puhul, 4) kui pandi toime alaealine v. rase.

Haldusvastutuse raskendavad asjaolud: 1) edasine õigusvastane käitumine, 2) halduskorras karistatud isik, 3) omakasu ajendil v. süstemaatilisel, 4) alaealise kaasamine kaldusrikkumisse, 5) hald.õig. rikkumine ametiisiku poolt, 6) ha.õig. rikkumine grupi poolt, 7) ha.õig. rikkumine loodusõnnetuse v. muu loodussituatsiooni ajal, 8) ha.õig. rikkumine pandi toime joobe seisundis.

NB!!! Halduskaristuse saab määrata mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates sellest rikkumisest. Erand: Haldusõigusrikkumine, mis on seotud tuludeklaratsioonidega. Ei tohi olla möödunud rohkem kui 1 aasta.

* tööõiguse aktide nõudmiste täitmata jätmine, * töövaidluste lahenduste takistamine, * sanitaar- ja muude eeskirjade eest, * toidukvaliteedi nõuete rikkumine (150 päevapalka trahv), * nakkushaiguste leviku tõkestamine (100 päevapalka), * arsti

poolt readlikult valesti määratud arstim, * puudub tegevusluba.

* maa omavolilise kasutamise eest, * maavarade omavoliline kasutamine, * metsade uuendamine, * ebaseaduslikult loodusest enda huvides omistatud vara.

* elektrivõrkud, * elektri- ja soojusenergia väärkasutamise eest, * ehituseeskirjade rikkumine, * ametniku ettekirjutiste mittetäitmise eest (kuni 100 päevapalka).

* saagi rikkumine, * taimekaitse nõuete eest kinnipidamatus, * loomade tervise kahjustamine.

* rongi liikluse segamisel (kuni 10 päevapalka), * prahi aknast välja viskamisel, * registreerimata sõidukijuht (kuni 100 päeva palgaline trahv), * mootorsõiduki mitte riikliku märgi v. mitte loetava märgi eest, * kui vale v. ilma registreerimismärgita, * tehnoülevaatusel käimata, * omavoliliselt ümerehitatud sõiduki juhtimine, * kiiruse ületamise eest, * liiklusõnnetusest mitteteatamine (50-170 päevapalka trahv või 1-3 a.-ni sõidukeeld. NB! LÕ1 (liikluskindlustus) soovitav kohapeal täita), * piletita sõidu eest, * takso arvest keeldumise eest.

* lapsevanema oskamatus kasvatada last (50 päevapalgaline trahv), * sünnist-, surmast teatamata.

13.05.97. Kriminaalõigus

Kehtib EW territooriumil.

Raskusastmed: 1,2,3

1 – tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuritegu. Karistused 8 aastast kuni surmanuhtluseni.

2 – tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuritegu. Kuni 8 aastat.

3 - tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuritegu. Karistatakse rahatrahviga, litsentsi ära võtmisega või arestiga.

Ettevaatamatus – hooletus, kergemeelsus

Kriminaalvastutusele kuulub isik, kes on enne kuriteotoimepanemist saanud 15.a. vanaks. 13.a. hakkab tapmistest, röövimistest.

Kuriteost osavõtjad: täideviija, organisaator, kihutaja. Kuriteo mitteteatamine ja toimepanija varjamise eest on ette nähtud karistused (v.a. sugulased).

1. rahatrahv
2. Teatava tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine
3. Arest
4. Vabadusekaotus
5. Surmanuhtlus

Lisakaristusena võib alati määrata esimese või teise punkti. Põhikaristust on alati üks. Vabadusekaotus 3 kuust kuni 15 aastat. Kui noorem 18.a., siis maksimum 8.a. Kinnine, poolkinnine (esmakordselt teiseastme tahtlik), avavangla (esmakordselt teiseastme kuriteos ettevaatamatuse tõttu).

Kergendavad asjaolud – tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine, sundimise pärast, enesekaitse, afekti seisundis toimepanemine.

Raskendavad asjaolud: juba on karistust kandnud, organiseeritud grupp, kasu saamiseks, eriline julmus, joobeseisundis.

Aegumised – 3-aste = 1 aasta, 2 – aste=5 aastat, 1 - aste= 10 aastat.

Kui isik hoidub uurimisest kõrvale, siis aegumine peatatakse. Sõjakuriteod ja inimsusvastased teod on aegumatud.

Karistatuse kustumine – kui katseajal pole uut kuritegu sooritatud. Karistus kustub 1 aasta möödumisel rahatrahvi tasumisest või aresti ära kandmisest.

Kuriteo liigid:

1. sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod (3-10, 8-15.a.)
2. riigivastased kuriteod (riigireetmine, spionaaz, vaenu õhutamine, võrdõiguslikkuse rikkumine, riigisaladuste avaldamine, salakauba vedu, tegevteenistusest kõrvalehoidumine)
3. Riigi ja ühiskonna
4. Isikuvastased kuriteod (tapmine, vigastuste tekitamine, lapse müümine või ostmine, pantvangi võtmine)
5. Poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu
6. Varavastased kuriteod
7. Majandusalased kuriteod (tuludeklaratsioonide võltsimine, raamatupidamise võltsimine)
8. Ametialased kuriteod
9. Kuriteod õigusmõistmise vastu. Ebaseaduslik arestimine
10. Valitsemiskorra vastased kuriteod (vastuhakkamine politseile)
11. Kuriteod avaliku korra vastu (huligaansus, mootorsõiduki ärandamine)

Kriminaalasja võivad algatada juurdleja, uurija, prokurör, kohus või kohtunik määruse alusel.

Tõendite liigid: 1) võetakse allkiri elukohast mittelahkumise kohta 2) isiklik käendus 3) vahi alla võtmine. Vahi alla võtmiseks saadakse luba kohtult. Ei tohi pidada rohkem kui 6 kuud. Kui kuus kuud saab täis, vabastatakse vahi alt.