Rein Otsepp

Kirjandus

Pangad ja raha.

Väike pangandusleksikon.

Pangandussõnastik.

Raha, pangad ja finantsturud

Panga olemus ja areng.

Raha - üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Raha üldtunnustatud funktsioonid:

1. Võimaldab suunata vahetust kauguste ja ajavahemike taha.
2. Üldine väärtuse mõõdupuu.
3. Seaduslik üldine maksevahend.

3000 a. e.m.a. kasutati Lähis-Idas rahana kulda ja hõbedat.

700 a. e.m.a. esimesed mündid Lähis-Idas.

Panganduse algusaastad on seotud Itaalia ja vahemeremaadega. Raha on sotsiaalne fenomen. Mõtet on tal siis, kui on palju inimesi. Juba 2700 a. e.m.a.oli Egiptuses institutsioone, kes sooritasid pankadele iseloomulikke, põhiliselt girotehinguid.

Pankade areng Itaalia linnriikide perioodil.

Banco (it.k.) - pink

1156 - Veneetsias asutati esimene pank, mida mainiti nimeliselt.

1407 - loodi Banca di San Georgio, mis lõi panga raamatupidamise.

16…. - kaldus panganduse kandev rollHollandisse ja Inglismaale

1664 - loodi esimene kaasaegne pank - Bank of England. Andis välja pangandussedeleid ja oli kõige esimene aktsiapank.

Esimesed mündid vermiti Eestis 13 saj Tartus ja Tallinnas. Välismaiseid münte oli varemgi. Viimased vermiti 1681.

Tsaari-Venemaa provintsis oli laiemalt tuntud Ühismajanduse Pangaäri. Esindatud olid ka Venemaa juhtivate pankade (Union jne.) filiaalid. Vabadussõja lõppedes valitses panganduses anarhia. Uusi panku tekkis nagu seeni ja enamgi veel.

1932 võttis parlament vastu krediidiasutuste seaduse, kus kehtestati pankade aktsiakapitli minimumiks 400 000 krooni, ühismajanduspankadele 100 000 krooni. 30ndate keskpaigaks oli alles 12-13 püanka ja 150 ühismajanduspanka.

Suurimad pangad Eestis olid:

• Krediidipank
• Klaus-Scheel & Co
• Tartu Pank
• Tallinna Laenupank
• Sakalapank
• Pärnu Pank
• Tallinna Aktsiapank

Ühistupangad:

• Rahvapank
• Tallinna Majaomanike Pank
• Viljandi Majaomanike Pank
• Põllumeeste Keskpank

Esimene kommertspank nii Eestis kui ka NLis oli 1988 asutatud Tartu Kommertspank.

1990 oli korraga 43 panka.

1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära.

1993. - Panga põhikapital 6 milj. krooni. Kellel seda ei olnud, kuulus likvideerimisele. See samm kahandas pankade arvu 22ni

01.01.1995 - nõuded aktsiakapitali suhtes 15 milj. krooni.

1996. - nõuded omakapitali suhtes 50 milj. krooni. Panku jäi alles 13.
1. - nõuded omakapitali suhtes 60 milj. krooni.
2. - nõuded omakapitali suhtes 75 milj. krooni.

• Hansapank
• Ühispank
• Forekspank
• EVEA Pank
• ERA Pank
• Eesti Krediidipank
• Tallinna Äripank

Panga mõiste

Panka määratletakse kui institutsiooni, kes akumuleerib ajutiselt vabu rahalisi vahendeid hoiustena ja annab välja krediite oma klientidele.

Panka nimetatakse ka ettevõtteks, kes ostab ja müüb raha kui maksevahendit.

Eesti Krediidiasutuste seadus defineerib panka kui asutust, millel on Eesti Panga poolt antud tegevuslitsents.

Majandusteoorias ja praktikas mõistetakse pangasüsteemi all riigi krediidiasutuste tegevuse korraldust eelkõige äritehingu liikide järgi. Pangasüsteemi saab vaadelda ka rahapoliitika organiseerituse ja korralduse aspektist, millest lähtuvalt eristataks ühe- ja kahe astmelist pangasüsteemi.

Üheastmelise (kasutusel enamuse riikides) pangasüsteemi puhul kaks taset:

1. Keskpank
2. Kommertspangad

Kaheastmelise pangasüsteemi puhul kolm taset:

1. Kõrgem keskpank
2. Allutatud keskpangad
3. Kommertspangad

• spetsiifilised rahaasutused (väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingfirmad jne)

Keskpanga põhifunktsioonid:

1. Rahapoliitika keskus
2. Omavalitsuse erapank

Keskpanga süsteemi reguleerib 1913 a Keskpanga seadus e. Föderaalse reservi akt.

Keskpank omab absoluutset sõltumatust, allub ainult sellele seadusele. Keskpanka nimetatakse föderaalseks reservsüsteemiks, mis on kolme astmeliseks:

1. Juhatajate (manageride) nõukogu
2. 12 föderaalreservsüsteemi panka koos oma 24 filiaaliga
3. Föderaalreservi süsteemi liikmespangad (5600)

• Manageride nõukogu on süsteemi juhtorgan peakorteriga Washingtonis. 7 alalist liiget keda määrab 14ks aastaks ametisse president oma aktiga. Iga 2 aasta järgi vahetatakse üks liige, teist korda valitud olla ei saa.

• 12 erapanka 24 filiaaliga teostavad raktilist rahapoliitikat täites nõukogu juhtnööre. Kõik emiteerivad dollareid asuvad eri regioonides

• New York
• Philadelphia
• Chicago
• Cleveland
• Richimond
• Atlanta
• St. Louis
• Minneapolis
• Kansas City
• Dallas
• San Francisco

Kommertspangad jagunevad:

1. rahvuslikud kommertspangad
2. osariiklikud kommertspangad

Vahe on selles, kust nad on oma litsentsi saanud. Rahvuslikud pangad peavad hoidma oma raha reservsüsteemi pankades, tänu millele neil on ka õigus reservsüsteemilt laenu saada.

Keskpank - Deuche Bundesbank, loodi 1957

Pangasüsteem üheastmeline:

1. Keskpank
2. Kommertspank

Liidupank on rõhutatult föderaalne asutus, omab absoluutset sõltumatust ja allub ainult Saksa Liidupanga seausele. Igal liidumaal on keskpanga peakorter, millel on harukontorid paljudes Saksamaa osades.

Keskpanga struktuur:

1. Keskpanga nõukogu - seadusandlik organ. Liikmed:

• Panga president
• Panga viitsepresident
• Kõikide liidumaade harukontorite presidendid ja direktorid

2. Keskpanga direktoraat - täitevorgan. Liikmed

• Panga president
• Panga viitsepresident
• Kaheksa liiget, valitud kaheksaks aastaks.

Keskpank omab rahaemissiooni ainuõigust.

Saksa kommertspangad on oma olemuselt põhiliselt universaalpangad. Momendil on Saksamaal 230-240 kommertspanka. Neist ~70 põhinevad 1-2 inimese eraomandil. Suurimad kommertspankadest on:

• Deuche Bank
• Dresden Bank
• Essische Landensbank

Peale kommertspankade on Saksamaa rahandussüsteemis tegevad:

• Hoiukassad ja krediidiühistud

• Hoiukassad on enamjaolt seotud mingi kindla regiooni ja selle omavalitsusega.
• Krediidiühistud on seotud mingi kindla tegevusalaga.

• Hüpoteekpangad ja ehitusega seotud hoiukassad.

• Hüpoteekpangad arvestavad laenu tagatiseks ainult maad.

Suurbritannia pangad on etendanud juhtivat rolli Euroopa ja kogu maailma panganduse arengus. London on tänase päevani maailma suurimaid börsikeskusi.

Suurbritannia keskpank - Bank of England, asutatud 1664.

Keskpank omab rahaemissiooni ainuõigust.

Peale keskpanga kohuste täidab Bank of England valitsusele ka kommertspanga funktsiooni. Keskpanga poolt antud krediidi tagatiseks peab peaaegu alati olema maa.

Bank of England oli kuni 1946nda aastani, mil leiboristide valitsus ta riigistas, erapank. Bank of Englandile on seadusega antud õigus teostada kontrolli kogu Suurbritannia pangasüsteemi üle. Kuna ta saab juhised valitsuselt, ei ole ta sõltumatu.

Keskpanga struktuur:

1. Panga nõukogu - juhtorgan
2. Panga direktoraat - administratiivne organ,

• Märatakse viieks aastaks. 4 püsi- ja 12 kohakaaslasest direktorit. Suurtepankade ja tugevate majandusringkondade esindajad. Üks liige peab kindlasti olema a/ü esindaja.

Bank of England on pidevas tihedas koostöös valitsusega.

Kuna Suurbritannias puudub pangandust reguleeriv seadus, on igal kommertspangal sõlmitud valitsusega leping, kus on määratletud õigused ja kohustused. Kommertspangad on üldjuhul kitsalt spetsialiseerunud. Enim on deposiitpankade alaliiki kliiringpanku (tasaarveldussüsteem). Siia kuuluvad ka Suurbritannia suurimad pangad:

• Barclays Bank
• National Westministry
• Lloyds
• Middleland

Vastavalt Suurbritannia traditsioonidele ei tohi Inglismaa ja Walesi pangad omada filiaale Shoti- ja Põhja - Iirimaal ning vastupidi.

Võrreldes Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia pangandusega on Shveitsi pangasüsteem tunduvalt noorem. Välja hakkas see kujunema alles 19. sajandil. Enne sedatäitsid pankade ülesandeid eraettevõtjad. Esimene pank loodi siiski 1755 Zürichis ja kandis nime Protsendikomisjon.

Keskpanga süsteem hakkas toimima, kui kantonitesse loodi pangad (esimene 1834 Bernis).

Keskpank - Shveitsi Rahvuspank, asutatud 1906.

Keskpank omab rahaemissiooni ainuõigust.

Rahvuspank on aktsiapank, aktsionärideks kantonis ja Shveitsi kodanikest isikud. Valitsusel on Keskpanga aktsiate omamine keelatud.

Keskpanga struktuur:

1. Panga vaatlusnõukogu

• 40 liiget, kellest föderaalvalitsus määrab 25 ja aktsionärid 15 liiget.

1. Direktoraat

• kolm direktorit
• kolm viitsedirektorit, keda valitsus määrab kuueks aastaks

Seaduse järgi Shveitsi Rahvuspank ei allu valitsusele. Tege likult aga kinnitab valitsus panga aastaeelarve.

Pangal on kaks peakorterit:

• Bernis
• Zürichis

40% peab olema tagatud kullaga.

Kommertspanku on Shveitsis ~5100, nende bilansimaht ületab riigi oma 3-4 kordselt. Üheski teises riigis ei ole nii palju seaduseid pangasaladuse hoidmise kohta.

Kommertspangad jagunevad:

1. Kantonite pangad - riiklikud pangad
2. Suurpangad
3. Regionaalpangad
4. Krediidiühistu

Kapitalismi algajastuil nimetati Keskpanku emissioonipankadeks, kuna nende põhitegevuseks oli raha emiteerimine. Kuni 20 saj. alguseni oli enamus neist pankadest erapangad. Enne ja pärast Teist Maailmasõda riigistati suurem osa keskpanku (1938 Kanada, 1939 Saksa, 1942 Jaapan, 1946 Suurbritannia, Prantsusmaa).

Ühest küljest teevad kõik Keskpangad koostööd oma valitsustega, Teisest küljest on neil valitsustega suured erimeelsused.

Keskpank teostab rahapoliitikat, ehk reguleerib raha hulka ühiskonnas.

Ühiskonna rahavaru hõlmab rahva, so. ettevõtete , äride (mitte pankade) ja kodumajapidamiste valduses olevat raha.

M1 – rahva valduses olev paberraha ja mündid + piiranguteta pangahoiused (arveldusarve).

M2 - M1 + tähtajalised hoiused.

M3 - M2 + hoiused, mille kasutuse suhtes toimib seadusega kehtestatud etteteatamise aeg.

Erinevatel tasemetel on erinevad likviidsusastmed. Rahapoliitika käib põhliselt M1 kaudu. Põhiosa ühiskonna rahavarudest moodustavad hoiused, mida hoitakse enamjaolt pankades. Pangaoperatsioonid on aktiivsed ja passiivsed:

• Passiivsed – mille abil pangad mobiliseerivad endale raha (võtavad vastu hoiuseid, krediite, emiteerivad võlakirju, etc).
• Aktiivsed – kui pank hakkab kogutud ressursse kasutama (laenud, krediidi andmine jms.).

Laenu andmisel M1 kasvab, kuna pangad loovad raha juurde (raha korduvkasutus).

Pangal peavad olema piisavad rahavarud – nostro arve – kommertspanga korrespodents arve keskpangas.

Kassa + nostro arve = panga sularaha reserv keskpangas.

Selle mehhanismi kaudu võib keskpank kommertspanku ja seeläbi kogu majandust.

Kommertspanga vahendid mõjutamaks rahapoliitikat:

• Emissiooni kaudu.
• Minimaalreservi poliitika. Rakendati esimest korda 30ndatel USAs.

Minimaalreservi eesmärgid:

• Peab kindlustama pankade kindla likviidsuse taseme.
• Reguleerib pankade krediidiandmisvõimalusi.
• Rediskonteerimispoliitika.
• Avatud turu poliitika.

… kus kommertspangad müüvad neile antud vekslid edasi keskpangale, kusjuures keskpankvõtab sealt teistkordse diskontomäära.

Veksliks nimetatakse maksekohustust, milles ostja või kolmas isik kohustub maksma kindla summa veksli omanikule või ettenäitajale teatud kokkulepitud ajal.

Rediskonteerimispoliitika kolm võimalust:

1. Veksli saaja võib hoida vekslit alles kokkulepitud ajani, siis nõuab tagasi.
2. Veksli saaja annab veksli edasi kolmandale isikule mingi nõudmise vastu.
3. Veksli saaja müüb enne tähtaja saabumist veksli maha kommertspangale, kes arvestab sealt maha diskontomäära. Kommertspank omakorda võib myya nõudmise keskpangale, kes arvestab sealt maha oma diskontomäära ehk rediskonteerib veksli

• Rediskonteerimise kontingendi poliitika.

• Kvaliteedinõuded rediskonteerimiseks. Saksa kogemus

1. Kõikide nõuete väljalunastamise aeg peab olema üle kolme kuu.
2. Igal nõudel peab olema vähemalt kolm käendajat.
3. Veksel peab olema hea ja usaldusväärne.

Rediskonteerimine, kui majanduse reguleerimise hoob on minetanud oma esialgse tähtsuse, kuna pankadel on piisavalt omavahendeid

Pantimise eesmärgiks on kommertspankade likviidsuse suurendamine. Kommertspank pandib veksli keskpangale. Pandi tagatiseks on veksel. Risk langeb siin tervikuna keskpangale. Protsendimäär on 1-2% võrra rediskonteerinise määrast kõrgem.

Tekkis 1920ndatel USAs.

Avatud turu poliitikaks nimetatakse keskpanga poolt väärtpaberite ostu – müügiga kommertspankade likviidsuse ja seega ka rahaturu mõjutamine.

Keskpank opereerib varem välja lastud (nt kohalike omavalitsuste) väärtpaberitega. Nende müümisega korjatakse raha turult ära ja ostmisega elavdatakse turgu.

Kommertspanga mõiste on pärit ajast, kui pangad teenindasid põhiliselt kaubandust.

Commercium – ld. k. kaubandus

Kommertspank ei tegele kunagi raha emissiooniga!

Kommertspank on äriasutus, mille eesmärgiks on koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ajutiselt vaba raha ja anda see omal vastutusel välja:

1. Tagastavuse,
2. Tasulisuse ja
3. Tähtajalisuse alusel.

Kommertspanku rühmitatakse operatsiooni liikide järgi:

1. Universaalpangad , kes peaksid pakkuma kõiki pangatooteid (~200).
2. Spetsialiseeritud pangad

Kolm operatsiooni, mida peavad kõik pangad pakkuma:

1. Deposiitide vastuvõtmine
2. Rahaliste maksete ja arvelduste teostamine
3. Laenude andmine

Pankade operatsioonid koosnevad kahest osast:

1. Passiivsed operatsioonid, mille abil pank mobiliseerib endale rahalisi vahendeid.
2. Aktiivsed operatsioonid, kui pank annab välja kogutud ressursid ja teenib tulu.

Kõige paremini iseloomustab ressursse panga bilanss.

Kommertspanga bilanss – kokkuvõttev koondtabel, milles on peegeldatud üldistatud kirjed, mis ise loomustavad passiva ja aktiva operatsioone teatud kuupäeva seisuga.

Igas riigis on bilanss unifitseeritud s.o. vormiliselt määratud.

Varad (aktivad) = omakapital + võõrkapital (passivad)

Aktivad:

1. Raha ja selle ekvivalendid. Ka nostro arve, hoiusertifikaadid (CD)
2. Turukõlbulikud väärtpaberid (omavalitsuste võlakirjad)
3. Investeeringud (väärtpaberid, aktsiad)
4. Panga poolt antud laenud (oluline osa aktivatest, kõige suurem riskikoefitsent)
5. Panga põhivarad (hooned jms.)
6. Muud varad

Passivad:

1. Omakapital

• Aktsiakapital – emissiooni käigus ei tohi müüa alla omahinna.
• Jaotamata kasum
• Reservfondid
• Allutatud laenud

1. Võõrkapital

• Hoiused e deposiit
• Võetud laenud panga kohustused e passiivsed operatsioonid
• Muud kohustused

1. Jaotamata kasum
2. Reservfond

• Moodustatakse panga kasumi arvelt. Pankades vähemalt 5% laenuportfellist. Sellelt ei maksta tulumaksu.

1. Allutatud laenud

• Tähtajaline laen, mida pank võtab finantsturult (praktikas ka tähtajaline). Selle eest makstakse ka protsente. Pankroti puhul makstakse allutatud laenud välja viimases järjekorras. Allutatud laenu lõpetamiseks on tarvilik Eesti Panga luba.

Eesti Panga poolt on paika pandud ka krediidiasutuste adekvaatsuse norm.

______Omakapital___________

Riskiga kaalutud aktivate summa = 8-10%

Mida rohkem on laene, seda suurem on nõue omakapitali suuruse osas.

Võõrkapitali (panga kohustused) ja omakapitali suhe on välja kujunenud 9:1.

• Kõik klientide poolt panka paigutatud tähtajalised ja tähtajatud hoiused v.a. säästuhoiused

Deposiidid tekivad kahel viisil:

1. Klient paigutab panka rahahoiuseid
2. Krediidi kasutamine koos pangaga (maksekorraldusega, sularaha tshekiraamatuga)

Deposiite klassifitseeritakse:

• Tähtaja järgi
• Kindla tähtajaga - kasulikumad, kui nõudmiseni deposiidid. Minimaalne tähtaeg on 1 kuu, intress kõrgem
• Etteteatamisega käte saadavad deposiidid
• Hoiuste kategooria järgi

Pank võtab ise kelleltki laenu. Negatiivsed küljed:

• Laenu saamisel on tarvilikud garantiid
• Intressid on kõrgemad, kui hoiuste puhul
• Initsiatiiv on pangal, kes soovib laenu võtta

Maksekohustused, võlakohustused, obligatsioonid.

Ettevõttel on oma tegevuseks vaja kolme liiki ressursse:

1. Püsiv vajadus

• Peaks olema kaetud omavahenditest või kui, siis madala protsendiga pikaajaline laen

1. Hooajaline vajadus
2. Erakorralised vajadused

• Teise ja kolmanda liigi puhul peab normaalse ettevõtte puhul katteallikaks olema lühiajaline laen

Laenude puhul tehakse vahet kahe mõiste vahel:

1. Antakse vahetult reaalset raha.
1. Pank annab kellegi kasuks garantii.

Laene liigitatakse:

1. Tähtaegsuse järgi

• lühiajalised laenud (kuni üks aasta)
• keskmise perioodiga laenud (1-3 aastat)
• pikaajalised laenud (üle kolme aasta)

1. Tagatuse (kindlustatuse järgi)

• tagatisega laenud
• tagatiseta e blanco laenud

1. Kreeditoride järgi

• pangalaenud
• riigilaenud
• kindlustuslaenud
• eraisiku laenud
• konsortsium e sündikaatlaenud

1. Kasutamisotstarbe järgi

• Arvelduskrediit e overdraft

• Selle all mõistetaksepanga poolt kliendile antud võimalust minna teatud ajaks konto saldoga deebetisse. Tähtaja möödudes peab saldo olema vähemalt 0. Arvelduskrediiti antakse püsiklientidele ja~50-60% kolme viimase kuu keskmisest käibest. Overdrafti puhul võib limiit olla panga poolt garanteeritud või garanteerimata. So. klient kas saab summa siis kui küsib või siis, kui panga raha on. Intresse makstakse reaalselt laenatud summa eest. Tagatisi üldjuhul ei nõuta (va Eestis).

• Käibekapitali laen.

• Mõeldud eelkõige hooajaliste vajaduste rahuldamiseks. Antakse välja kindlate tagatiste vastu.

Intresse võetakse laelaenujäägilt või algsummalt.

ief = (1+n) - 1 tegeliku laenuprotsendi arvutamine, kus

ief - tegelik (efektiivne) intress

n - makseperioodide arv (kuud, kvartalid, aastad)

i - lepinguline intressimäär

1. Investeerimislaen.

• Periood kestab kindlasti üle ühe aasta. Tavaliselt mitte üle 5-6 aasta. Intressimäär tavaliselt kõrgem, kui lühiajaliste laenude puhul (panga jaoks suureneb määramatus). Need laenud on ALATI tagatisega. Pikaajaliste laenude puhul võib intressimäär olla perioodiliselt ümbervaadatav. Nõutakse vähemalt 30-35% omafinantseerimist kogu äriplaanist.

1. Krediidiliin

• Sarnane arvelduskrediidiga. Selle puhul lepivad pank ja laenu võtja kindla summa peale, mida laenu võtja võib saada teatud ajavahemikul. Ajavahemikuks on tavaliselt üks aasta. Sõlmitakse krediidiliini leping, kus määratakse protsendid, tähtajad, tagatised jne. Laenu võib välja võtta osade kaupa. Iga osa puhul sõlmitakse eraldi leping. Kliendil ei tohi ühelgi momendil olla käes suuremat summat, kui näeb ette raamleping. Raamlepingu lõppemisel peab saldo võrduma vähemalt nulliga. Intressi protsent määratakse krediidiliini kogusumma ja kogu perioodi peale (protsent reaalselt kasutatud summade eest (laenujäägilt)).

1. Konsortsium e sündikaatlaen

• Mitme panga poolt ühele kliendile ühe laenulepingu raames antav laen. Laenu soovija annab konsortsiumlaenu organisaatorile volikirja, kes informeerib teisi panku, keda ta projektis osalema kutsub. Organisaator ei vastuta kunagi äriplaani põhjendatuse ega projekti tulemuse eest, ta sõlmib lepingud laenu soovija ning sündikaadi vahel. Organisaatori intressimäär on teiste omast mõnevõrra kõrgem.

1. Tarbimislaen Intress suhteliselt kõrge.
2. Hüpoteeklaen

• Pikaajaline. Antakse 20-30ks aastaks (maa, majade, büroohoonete ostmiseks). Iseloomulik paindlik intresimäär. Objekt panditakse ostmise hetkel. Laenu tagatiseks sõlmitud pandikiri ongi hüpoteek. Hüpoteklaen jaguneb kaheks:

• Tavaline hüpoteeklaen - tasutakse igakuiselt annuiteedimaksetena - iga kuu võrdsete osadena.
• Tasutakse intresse, laenu tagastamine toimub laenuperioodi lõpus.

1. Pankade vaheline laen

• Tuntakse ka üleöö laenu nime all. Iseloomulikud lühikesed laenuperioodid (1-6 päeva, erandjuhtudel pikem). Tagatisi tavaliselt ei nõuta, kuna pangad on üldjuhul kursis oma kolleegide/konkurentidega. Intressimäär väga madal (3-5% aastas). Selle määrab ära suurte pankade praktika. Tehing lepitakse kokku telefoni teel diilerite vahel. Kokkulepitud tingimused saadetakse kodeeritud teatena rahaturuprogrammiga Eesti Panka. Hiljem vahetatakse faksi teel allkirjastatud kinnitus. Valuutana kasutatakse USDi, aga ka DEMi või CHFi. Eestis hakati üleöö laene andma 1993 aastal.

• Talibor - üleöölaenu intressimäär
• ‘ibor – InterBank Offered Rate

1. Asipandi- e lombardlaen

• Laen, mille tagatiseks on kergesti realiseeritav vara või varalised õigused. Esemed esinevad käsipandina. Tavaliselt on selleks:

• Väärtpaberid
• Kaubad. Eriti massilise tunnustusega (nafta, kivisüsi, vili, väärismetallid jne)

1. Liising

• Laenuliik, mille käigus liisingu andja ostab liisingu võtja ülesandel ja huvides kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisijaks võivad olla ka tööstusettevõtted , kellel võivad olla oma liisingufirmad. Liisingu saajaks võivad olla kõik residentsid. Kasulik mõlemale poolele:

• Pangale – hästi garanteeritud
• Liisingu võtjale – juba tarbides jääb alles likviidsus

• Kapitali- e finantsliising. Pikaajaline kapitalirendi lepinguga vormistatud rendisuhe, mille lõppedes vormistatakse ostu-müügi lepinguga kinnitatud omandiõiguse üleminek. Vara säilimise eest vastutab liisingu võtja.
• Kasutus- e operatiivliising. Liisinguvõtja ei ole huvitatud omandiõiguse üleminekust. Lepingu katkestamise võimalus.
• Tagasiliising. Objekt on algselt kliendi omanduses. Klient müüb selle liisingufirmale, kes selle talle tagasi liisibLiisingu intressid on laenude omast kõrgemad. Esimene liising teostati 1952 USAs.

1. Faktooring

• Faktooringu rames müüb firma oma klientide tasumata arved (maksetähtaeg ei ole veel saabunud) kolmandale isikule, keda nimetatakse faktooriks (pank või finantsstruktuur). Kasutatakse tavaliselt lühiajaliste tehingute puhul nagu kaubasaadetiste eest tasumine. Faktooring jaguneb:

• Diskontofaktooring, kus makstakse kohe, faktori ülesanne on raha kättesaamine võlgnikult. Tehingu intress 1,5-2,5%.
• Kustutusfaktooring, kus makstakse maksetähtaajal

Krediidirisk, laenaja krediidivõime, laenude tagamine.

Pankade riskid:

• Krediidirisk – võimalus, et laenajaei suuda laenu tagastada.
• Likviidsusrisk
• Valuutakursside risk
• Intresside risk

Ohtlikeim on krediidirisk. Kolm krediidiriski põhjust.

1. Esitatav äriprojekt ja laenaja tegevus selle elluviimisel osutuvad paikapidamatuks. Pank ei suuda seda ette näha.
2. Äriprojekt on õige. Majanduslik või poliitiline olukord muutub laenu kasutamise ajal.
3. Laenuvõtja osutub suliks.

Krediidiriski mõjustavad tegurid:

1. Laenu saaja usaldusväärsus
2. Laenu saaja rahavoo iseloom – laen tuleb tassuda äritegevusest saadud tuluga.
3. Laenu saaja puhasväärtus = varad – kohustused (turuväärtus).
4. Laenu tagatis – sellised, et kui laenaja tegevus ebaõnnestub, saab pank raha tagasi pandi realiseerimisest. Tagatistest eelistatuim on kinnisasi kiirmüügi hinnaga. Vallasasjad – väärismetall, väärtpaberid, seadmed, jne.

Viie C reegel e mida tuleb arvestada laenude puhul.

1. Character – laenaja iseloom
2. Capasity – laenaja rahalised võimalused
3. Capital – laenaja majanduslik seisund
4. Colletural – laenaja tagatis
5. Conditions – üldised majanduslikud tingimused

Pangad jälgivad, et laenud oleks kaetud jooksvate sissetulekute puhassaldo arvel = puhaskasum + amortisatsioonieraldised – debitoorse võlgnevuse kasv – kaubavarude kasv + tasumiseks esitatud arved.

Finantsrisk ja selle maandamine.

Finantsrisk seisneb eelkõige intressimäära, valuuta kursi, toorme, kinnisvara jms hindade muutumises.

Pärast II MS puututi sellega kokku alates 1973, kui kaotati Bretton Woodsi süsteem (kokkuleppeliselt muudeti tähtsamate valuutade vahetuskursid stabiilseks, aluseks oli USD).

Pankade poolt pakutavad finantsriske maandavad instrumendid:

1. Spot tehingud - hetketehing

• Tegelikult see tehing riske ei maanda, kuna tegemist on hetketehinguga. Klient helistab panka, lepib diileriga kokku valuuta kursi ja koguse. Lepe on mõlemale poolele siduv, seda ei saa ilma mõjuva põhjuseta muuta. Leping sõlmitakse suuliselt, hiljem kinnitatakse kirjalikult. Väärtuspäev e value date -–kuupäev, millal tehing peab olema lõpetatud. Tavaliselt kaks pangapäeva pärast lepingu sõlmimist. Kuna spot on kiire tehing, on ebatõenäoline, et selle aja jooksul leiab aset kursimuutus.

1. Forward tehingud – tähtajaline tehing

• Osapooled lepivad kokku valuutakursi või intressimäära, millega sooritatakse tehing kindlaksmääratud päeval tulevikus. Kaasneb ka kohustus tehing sooritada.

1. Swap tehingud

• Kujutab endast spoti ja forwardi sünteesi. Vahetatakse üks valuuta teatud ajaks teiseks valuutaks, hiljem eelnevalt kokkulepitud kursiga tagasi. Esineb tavaliselt ainult pankade vahel.

1. Futuurtehingud – ld k futurum – tulevik

• Tähtpäevatehing. Kohustus kindla koguse ja kvaliteediga väärtpaberite või valuuta ostmiseks või müümiseks kindlal tähtpäeval tulevikus kursiga, mis on määratud olevikus. Futuurid toimuvadalati börsil. Koosneb kahest tehingust: müüja – börs – ostja. Kasuliku vahe võib igal ajal välja võtta. Miinused: Tehingud on jäigad, erinevalt forwardist saab seda sõlmida kindlate summade, kindlate tähtaegade ning ainult börsil figureerivate valuutade/aktsiate peale. Kaotust saab leevendada vastupidise tehingu abil.

1. Optsioonid – ld k optio - valik

• Õigus teatud aja jooksul lepingus ettenähtud tehing lõplikult sooritada või sellest loobuda ehk väärtpaber, mis annab ÕIGUSE kokkulepitud väärtpaberi ostmiseks määratud tähtajal määratud kursiga. Optsioonidega tegelevad nii pangad kui börsid. Optsiooni iseoomustavad kolm näitajat:

• Tähtaeg e täitumisaeg – määratakse kindlaks ostmisel ja näitab, millal ostja teatab optsiooni kasutamisest või mitte. Tähtajaks on alati mingi kuu kolmas reede kell 12:00 kohaliku aja järgi. Täitumisaja määratlemiseks on kaks viisi: euroopa- ja ameerika viis. Euro variandiga saab optsioone sulgeda ainult täitumisajal, ameerika versioonis suvalisel momendil enne täitumisaega. Eestis sõlmitakse optsioone kuni kuueks kuuks ja kasutatakse ameerika varianti.
• Tehingu täitumishind näitab, millise hinnaga saab ostja enne täitumisaega optsiooni alusaktsiat osta - müüa.
• Optsiooni hind e preemia on summamille ostja maksab väljaandjale talle antava võimaluse eest osta finantsvara teatud kindla hinnaga. Optsiooni kasutatakse kaheks otstarbeks:

1. Riski maandamiseks
2. Rikastumise vahendiks

Pank osaleb sularahaga arveldustes ainult siis, kui klient on eelnevalt oma raha pangas hoiustanud ja võtab selle välja.

Miks kasutatakse sularaha operatsioone

• Tagab anonüümsuse
• Mugav väikeste arvete puhul

Sularahata arvelduste liigid:

• Garanteerituse järgi:

• Lihtmakseid sooritatakse tshekivõi maksekorraldusega. Nad on vähe garanteeritud. Teostatakse teineteist usaldavate partnerite vahel. Kaup ja raha vahetatakse eri ajal ja eri kohas.

• Dokumendimaksed. Üldjuhul kaupa enne kätte ei saa, kui selle eest on tasutud. Müüja ei saa enne raha kätte, kui on veendunud, et kaup on teele saadetud. Kasutatakse akreditiivi ja inkassoarveldusvormi. Akreditiiv e LC – letter of credit, on ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eestsiis, kui müja on endale võetud kohustused täitnud vastavalt ostu – müügi lepingule.

• Makse algataja e tasuja järgi:
• Tshekiarveldused, mille puhul kirjutab tsheki välja kauba ostja. Pangale esitab tseki väljamaksmiseks müüja. Arvelduse algatajaks on müüja.
• Zhiiro arveldused, mille puhul ostja annab pangale enne tehingu sooritamist korralduse krediteerida müüja kontot. Arvelduse algatajaks on ostja.

Pangandusõpikud jagavad tshekid kolme liiki:

1. Eratshekid, mida annavad välja jur või füüs isikud
2. Tõendatud tshekid, mille puhul on pank tõendanud tshekil märgitud summa olemasolu ja allkirja õigsust.
3. Pangatshekid, mida väljastab pank.

Esti Panga presidendi käskkiri 13.07.1992 – Eestis kasutatavad sularahata arveldamise vormid:

1. Maksenõuded – korraldused e tarnija nõue ostjale toodangu, tehtud töö või toodangu eest maksmiseks. See maksenõue saadetakse ostjale ilma pankade vahenduseta. Kasutatakse harva.
2. Akreditiivid – ostja teeb oma pangale ülesandeks ostja vahendite arvel, mis on varem panka deponeeritud või panga poolt laenatud, tasuda müüjale raha müüja asukohas müüja kauba või teenuse eest. Müüja pank teostab akreditiivi järgi makseid müüja poolt esitatud dokumendi alusel, mille on aksepteerinud ostjs ning ostjs pank.
3. Maksekorraldused – ülekanded – füüsilise või juriidilise isiku koraldus pangale teatava summa üle kandmiseks tema kontolt teise isiku kontole. Maksekorraldus kehtib 10 päeva.
4. Tshekid. Kehtivad 10 päeva. Rahvusvaheline praktika jagab tshekid:

• Kommertstshekid – füüsilise või juriidilise isiku poolt välja antud tshekid
• Pangatshekid, mille katab väljastanud pank. Raha läheb maha panga üldarvelt.

Kasutatakse maailmas sularaha asendajatena reisimisel. Väljastatakse kindlates nominaatides. Koos reisitshekiga antakse välja tõend e aviiso reisitsheki väljastamise kohta. Tegijad on Thomas Cook ja American Express.

Maksekaart – plastikkaart magnetkoodi või mikroprotsessoriga, kuhu on kantud informatsioon kaardi omaniku ja tema kontoeisu kohta. Jaguneb:

• Deebetkaart – kajastub kaardi omaniku kontoseis
• Krediitkaart - kajastub kaardi omaniku krediidilimiidi suurus

Rahvusvaheline Valuutafond – IMF – International Monetary Found

Loodi 1945. Asub Washingtonis. Juhitakse Manageride Nõukogu poolt. Igast liikmesmaast kuulub sinna 2 liiget. Tavaliselt rahandusminister ja rahvuspanga juht.Nõukogu käib koos kord aastas. Häälte ar sõltub riigi majanduslikust võimsusestja IMFi sissemakstud raha suurusest. Eesti kuulub liitu 1992 aasta maist

Rahvusvaheline Rekonstruiktsiooni ja Arengu Pank e Maailmapank – IBRD – International Bank of Reconstruction and Development

Loodi 1946. Asub Washingtonis.Liikmeskond peab olema IMFi liige. Juhib 20 liikmeline Direktorite Nõukogu, kelledest 5 kohta kuuluvad maailma mõjukaimate le suurriikidele. Eesmärk: arendab maailma mahajäänud piirkondi. Annab laenu keskpankadele.