|
Kaasajal on väga paljud ettevõtted seotud krediitmüügiga. USA autorite andmetel moodustab debitoorne võlg keskmiselt 25% ettevõtte käibevarast. Sarnane suhe kehtib ka Eesti suurima lihatööstuse AS-i Rakvere Lihakombinaat puhul. Krediitmüügi edukast korraldamisest ja debitoorse võla oskuslikust juhtimisest sõltub paljuski ettevõtte kasum. Veel mõned aastad tagasi kaotasid ettevõtted halbade võlgadena tühiseid summasid ja seetõttu jäi debitoorse võla juhtimise küsimus sageli tahaplaanile. Otsused langetati pahatihti vaid müügimahtude kasvatamise eesmärki silmas pidades ning krediidiriski hindamine ei olnud päevakorral.
Börsikrahhile ja likviidsuskriisile järgneval ajaperioodil on probleem muutunud oluliselt aktuaalsemaks. Eestis on tavaliseks ettevõtete rahastamine lühiajaliste allikate arvel. Viimasel ajal on pangad hakanud laenusaajatele seadma kõrgemaid kriteeriume. Selle tulemusel on ettevõtted sunnitud hankima täiendavat raha teistest allikatest. Sageli on ainsaks võimaluseks kreditoorse võla kasvatamine. Lõpuks võib juhtuda, et müüjad on finantseerinud kahjumiga töötavat ettevõtet. Võib juhtude, et müüjad muutuvad ostjast sõltuvaks püüdes viimase jätkuval krediteerimisel oma raha päästa. Pahatihti on vaid aja küsimus, millal käivitub must stsenaarium. Senises pankrotiprotsesside praktikas on krediiti müüjad sageli suurimad kaotajad. Võimaliku kahju ärahoidmiseks peavad ettevõtjad enam keskenduma debitoorse võla oskuslikule juhtimisele ja sellest tulenevate riskide maandamisele, mille üheks lahenduseks on faktooringteenuse kasutamine. Käesolevas töös uuritakse debitoorse võla juhtimisega seonduva probleemistiku käsitlemist erinevates kirjandusallikates ja debitoorse võla juhtimist Eestis. Eesmärgiks on võimalike lahenduste leidmine viimasel ajal eriti teravaks muutunud probleemile. Ühtlasi otsitakse vasturääkivusi, mis takistavad arenenud majandusega maades välja töötatud teooria edukat rakendamist Eesti praktikas. Uurimistöö koostamisel on kasutatud erinevate riikide autorite poolt välja antud kirjandust. Probleemi praktilise käsitluse uurimisel on autor toetunud AS-i Rakvere Lihakombinaat krediitmüügi süsteemi välja töötamisel ja debitoorse võla juhtimisel omandatud isiklikule töökogemusele. Samuti AS-i Rakvere Lihakombinaat tütarettevõtete krediitmüügi süsteemi rajamisel ja kontrollimisel saadud kogemustele. Käesolev töö on koostatud kahes osas. Esimeses osas vaadeldakse debitoorse võla olemust ja otsitakse lahendust selle juhtimisel esile kerkivatele probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Paralleelselt vaadeldakse teooria rakendamist praktikas. Teises osas käsitletakse paljudele debitoorse võlaga seonduvatele probleemidele lahendust pakkuvat faktooringteenust. Samas on nimetatud ka teenuse erinevad variatsioonid. Uurimistöös on toodud mõned teoreetilised näited mis pärinevad kasutatud kirjandusest ja peaks kirjutatut illustreerima. Töö pikkus 25 lk. Kasutatud allikaid 15. Sinu investeering 25 EUR.
|
