Sõda Landeswehri vastu
Olukord Põhja- Lätis 1919. a esimesel poolel. Sõjategevuse algus ja esimesed võitlused Võnnu pärast. Vaherahu ja poolte sõjalised ettevalmistused edasiseks tegevuseks. Poolte tegevuskavad. Tegevus 19.-21. juunil. Lemsalu ja Roopa lahing. Sõjategevus 22. juunist 2. juulini. Sõjategevuse lõpetamine Riia all. (29 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

145.-

Ajaleht Sakala
Carl Robert Jakobsoni "Sakala" oli esimene eesti poliitiline ajaleht, mis ütles uue sõna rahvale tema inimväärikuse ja kodanikuõiguste nõudmisel, demokraatlike vabaduste ja rahvuslike vabastusliikumiste propageerimisel, võitluses kirikliku vaimupimeduse vastu. Ajalehe asutamine. Võitlusraskused. "Sakala", rahvas ja teised ajalehed. Mõisnike võimu vastu. Kas "Sakala" oli kirikumüüride lõhkuja? (28 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

140.-

Valitsused esimese Eesti Vabariigi ajal
Esimese Eesti Vabariigi valitsustel on olnud suur roll Eesti riigi maine kujundamisel ja see ei olnud neil sugugi kerge. Eesti Vabadussõda, mis vajas kõikide ressursside rakendamist sõjaväe käsutusse, kurnas noort riiki. Saanud sellest üle ja majanduse taas jalule, saabus ülemaailmne majanduskriis, mis viis majanduse jällegi madalseisu. Sellele järgnes peagi Teisele maailmasõjale eelnenud ärevad olud. Käesoleva referaadi eesmärgiks on seatud anda Eestit, ajavahemikul 1918-1940, valitsenud valitsuste lühiülevaade alates nende moodustamisest, tegevusest, kuni lahkumise põhjusteni. Ajutiste Valitsuste tegutsemine Vabadussõja ajal, mil Riigikogu veel ei olnud. 1920date aastate Riigikogu koosseisude valitsused. Riigikogu V koosseisu valitsuste tegevus. Vaikiv ajastu, mil K. Päts valitses Eestit ainuisikuliselt. Uue Riigikogu valitsused Eesti Vabariigi lõpupäevil, mis oma olemuselt olid samuti autoritaarsed. (27 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

135.-

Eesti politsei loomisest
Eesti politsei loomine. Omavalitsusliku miilitsa periood. Riiklik politsei.. Kaitsepolitseist. Kriminaalpolitsei. 1924. a. politseireform. Politseinike väljaõpe. Politseikooli saavutustest. Eesti naispolitsei loomine. Politseiosakonnast prefektuuriks. Politsei "vaikival ajastul". Politseinike arv Eestis (1919-1938).
(24 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

120.-

Rahvamajad Eesti Vabariigis
1920.-1940. aastatel kujunes Eestis välja iseregulatiivsetel alustel toimiv kultuurielu. Selle üheks väljundiks olid vabaharidustööga tegelevad seltsid. Seltsid olid vabad oma tegevussuundade valikul, vähesel määral mõjutasid nende ettevõtmisi riigi poolt antavad toetused. Vastavalt ainelise olukorra paranemisele võttis riik üha enam valdkondi seltsidelt enda kanda. Alateemad: Seltsielu. Seltside kultuurhariduslik tegevus. 30- ndad: rahvaülikoolid, kursused, loengud ja õpiringid; raamatukogud; harrastustegevus; rahvamajad. Üleminek uude ühiskonda: muutused ja järjepidevus. Rahvamajadest. Ühe rahvamaja loomise lugu. Avalikkude rahvamajade seaduse eelnõu. Artikkel "Koolimajad rahvamajadena". (23 lehekülge, 14 kasutatud allikat)

115.-

Suure-Lähtru mõisa ajalugu ja arhitektuur
Käesolev uurimustöö vaatleb Läänemaal asuva Suure-Lähtru mõisa ajalugu ja arhitektuuri. Uurimustöö jaguneb kolmeks peatükiks, millest esimene käsitleb mõisa ja tema peahoone aja- ja ehituslugu. Juttu on ka mõisa endistest ja praegustest omanikest, võrreldes omavahel Eestis ja Saksamaal Suure-Lähtru mõisa kohta kirjutatut. Teine peatükk on arhitektuuriline ja kunstiajalooline ülevaade mõisahoonest - vaadeldud on olulisemaid ruume, treppi, fassaadi, põrandate, uste, akende ja seinte ehitust ja muud seesugust. Viimases, kolmandas peatükis on räägitud mõisaansamblist ja pargist. (23 lehekülge, 19 kasutatud allikat)

115.-

Karskusliikumine
Vaatluse alla on võetud karskusliikumise esimene laine selle tekkimisaegadel ning ka lühidalt selle tegevus kuni karskusliikumise 100 aastapäevani - 1989.a. Käsitletud on peamiselt Eesti olusid, kuid põgusalt ka Soome karskusliikumise nähtusi 20. sajandi esimesest poolest. Kuna Eesti karskusliikumises võttis suure tegevuspinna enda alla noosrsoo karskusliikumine, siis on refereeringusse põimitud ka pisut pikem ülevaade Eesti Noorsoo Karskusliidu olemusest ja selle tähtsusest. (17 lehekülge, 9 kasutatud allikat)

85.-

Tallinna ajalugu
Toompea: Toompea väike ja - suur linnus, All-linn: linnakindlustused, Raekoda, gildid, Mustpeade Vennaskond, Püha Olevi kirik, Püha Nikolai kirik, Pühavaimu kirik. Eeslinnad: Püha Johannese pidalitõbila, Pirita klooster, Kadrioru loss, Püha Kaarli kirik. (14 lehekülge, 1 kasutatud allikas)

70.-

Keskaegne meditsiin
1. Üldine sanitaarne olukord keskajal. 2. Arstid ja ravitsejad. Paigaarstid: õpetatud arstid, habemeajajad, saunamehed. Rändarstid: silmaarstid, hambaarstid, nurgatohtrid. 3. Tähtsamad haigused: katk, rõuged, skorbuut, soolenakkused ja toidumürgitushaigused, zoonoosid. 4. Keskaegse meditsiini tase Eestis. (14 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

70.-

Tartu Ülikooli taasavamine
Taasavamise põhjused. Kuhu rajatakse ülikool? Ülikooli avamine 21. aprillil 1802 ja professor G. F. Parroti tegevus. Õppetöö korraldus Tartu üloolis. Üliõpilaste elu. Üliõpilasorganisatsioonide korraldamine. (13 lehekülge, 10 kasutatud allikat)

65.-

Landeswehri sõda
Seisukord Lätis 1919.a. esimesel poolel. Landeswehri edasitung Riiast põhja poole.Võnnu langemine. Vaherahu ja läbirääkimised poolte vahel. Sõjategevus 19.ja 20. juunil. Lemsalu lahing. Sõjategevus 21. juunil. Vaenlase pealetungi tõkestamine. Sõjategevus 22. juunist kuni 2. juulini 1919. Eesti vägede vastupealetung ja vaenlase jälitamine. Vaherahu sakslastega ja Landeswehri sõja lõpetamine. (13 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

65.-

Leitnant Julius Kuperjanov ja tema partisanide pataljon
Julius Kuperjanovi tegevusest Eestis. Ajutise valitsuse tegevusest põranda all ja võimuvahetusest saksa vägede lahkumisel. Kuperjanovi väeosa sünd. Sissisõda Tartu ümbruses. Lahingud Valga suunal Paju veristel väljadel ning Kuperjanovi surm. (12 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

60.-

Üliõpilasseltsid ja korporatsioonid Eestis
Ajalugu. Korporatsioonide liikmed ja ametnikud. Õigussüsteem. Kahevõitlused. Välismärgid ja traditsioonid. Tänapäeva üliõpilasorganisatsioonide kombed ja tähtpäevad. (12 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

Eestlaste kultuuriline nägu
Eesti kultuur on arenenud pika aja jooksul. Teda on oluliselt mõjutanud ajaloo sündmused ja naaberrahvad. Eesti kultuuri juured algavad muinasajast. Usund. Talurahvakultuur. Reformatsioon. Baltisaksa kultuur. Euroopalike mõjude pealetung. Rahvusliku kultuuri tekkimine - ärkamisaeg. Venestamisperiood. Omariiklusaastad. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine: välis- ja kodueesti kultuurielu. Kaasaeg. (12 lehekülge, 8 kasutatud allikat)

60.-

Tartu Ülikool rootsi ajal (1632-1710)
ACADEMIA GUSTAVIANA (1632-1665). Ülikooli asutamine. Nimi, asukoht, õiguslik seisund ja struktuur. Majanduslik olukord. Professorid, üliõpilased ja õppetöö. Ülikool Tallinnas. ACADEMIA GUSTAVO-CAROLINA (1690-1710). Ülikooli taasavamine Tartus. Struktuur ja materiaalne baas. Professorid, üliõpilased ja õppetöö. Ülikool kolib Pärnusse. Tegevuse lõpp Pärnus. (10 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

50.-

Kaks suurt: Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson
See referaat jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse: teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes ei põrganud tagasi kuitahes suurte raskuste ees. (9 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

45.-

Johann Köler
Johann Köler - eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juht Esimeses osas on räägitud Köleri lapsepõlvest, õpingutest ja ka Itaalias veedetud aastatest. Teine osa on pühendatud Köleri naasmisele Peterburi ja tema rahvusliku ärkamisaja tegemistele. (9 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

45.-

Teadus Eesti Vabariigis aastail 1918- 1940
Tartu Ülikool: neurokirurgia, astrofüüsika (Ernst Öpik), taimkatte struktuur ja dünaamika (Theodor Lippmaa), põlevkivikeemia (Paul Nikolai Kogerman), taimefüsioloogia, mikrobioloogia (Kaho, Schlossmann). Teadlased: Johannes Voldemar Veski, Hans Kruus, Johannes Aavik. Seltsid: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Arstideseltside Liit, Loodus Uurijate Liit. (8 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

40.-

Vabadussõda
Eellugu. Vabadussõja algus. Murrang. Eesti vabastamine. Lätlased ja vene valged. Eesti vägede suurpealetung mais. Landeswehri sõda. Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus. Viimsed heitlused ja Tartu rahu. (8 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

40.-

Keskaegne linn
Linnad ja linnade elanikkond. Raad ja raekoda. Tsunftid ja tsunftikord. Õpipoisid, sellid, meistrid. Linna välisilme. (8 lehekülge, 1 kasutatud allikas)

40.-

Tallinna Toomkirik
Referaat Tallinna Toomkiriku ehitusest ja sisustusest. (7 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

35.-

Suurgild Tallinnas
Varakad kodanikuõigusi ja -kohustusi omavad keskaja linnakodanikud koondusid omapärastesse organisatsioonidesse - gildidesse, mille eesmärk oli liikmete usuliste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmine. Tallinna arvukaist gildidest kujunes välja kolm tähtsamat, kes omasid iseseisvaid hooneid: Suurgild, Kanuti gild ja Oleviste gild. Viimastesse koondusid väikekaupmehed ja käsitöölised. Käesolev referaat käsitleb Suurgildi, mille liikmeiks said ainult suurkaupmehed. (7 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

35.-

Kuressaare Eesti Selts
Kuressaare Eesti Selts oli vanim Eesti vabaharidustöö organisatsioon ja selts tegutses aastatel 1886 - 1940. Tal on nii otseseid kui kaudseid mõjusi seltskondlikule vabaharidustööle saartel. Referaadis kirjeldatakse seltsi ajalugu alates asutamisest kuni Nõukogude võimu kehtestamiseni. (7 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

35.-

Eesti mõisad
Välimaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas XIII sajand II poolel, kui vallutajate seisund maal juba enam - vähem kindlustus. Käsitletud on mõisate järkjärgulist rajamist võrrelduna Põhja- ja Lõuna -Eestis. Eramõisad. Rüütelkonnamõisad. Linnamõisad. Kroonumõisad. Mõisamajanduse ja elulaadi arengujooni XVIII saj. XX saj.alguseni. Mõisate saatus a. 1917 - 1940: riigimõisad, linnamõisad, endiste mõisnike maavaldus. (8 lehekülge)

40.-

Johan Laidoner
Essee Johan Laidoneri surmast vangina nr 11 ja tema matusepaiga otsingutest Vladimiri kalmistul. (3 lehekülge)

15.-

Pirita klooster
Essee Pirita kloostri arhitektuurist läbi ajaloo. (2 lehekülge)

10.-

Konstantin Päts
Referaat Konstantin Pätsi eluloost. (2 lehekülge, 1 kasutatud allikas)

10.-