Raamatupidamise korraldamine ettevõttes
Kursusetöö on tehtud ühe Eesti suurettevõtte näitel. 1. Raamatupidamise üldine korraldus. 2. Raha ja arvelduste arvestus: arveldused pankadega laenude alal, ostjate ja hankijatega, aruandvate isikutega, maksuametiga, Pensioniametiga ja Haigekassaga, erastamisagentuuriga, töötajatega. 3. Põhivara arvestus. 4. Materiaalse käibevara arvestus: omatoodangu ja materjalide arvestus. 5. Kulude arvestus. 6. Müügi arvestus. 7. Osakapitali arvestus. 8. Kasumi-kahjumi koondarvestus. (47 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Firma käibekapitali juhtimine
Uurimistöö on jaotatud kolme ossa. Esimeses osas tuuakse välja käibekapitali juhtimist läbiv küsimus - riski ja tulu kompromiss. Selgitatakse kohustuste ajastamise põhimõtet, mis seletab täpse eelarvestamise vajadust, ning esitatakse erinevaid finantseerimisstrateegiad. Teises osas vaadeldakse kergesti realiseeritavate väärtpaberite ja raha osa käibekapitalis. Esitatakse üldtuntud kriteeriumeid, mida peetakse silmas opereerimisel raha ja kergesti realiseeritavate väärtpaberitega. Täiendavalt on toodud üks teoreetiline lahendus otsustamaks raha või kergesti realiseeritavate väärtpaberite kasuks. Edasi on vaatluse all debitoorse võlgnevuse ja tootmisvarude juhtimise teema. Samas leiavad kajastamist olulisemad arvutusvalemid, mis on vajalikud probleemi lahendamiseks. Töö viimases osas on keskendutud AS-i Rakvere Lihakombinaat majandustulemuste vaatlusele, et luua pilt käibekapitali juhtimisest Eesti praktilises majanduselus. (38 lehekülge, 19 kasutatud allikat)

Finantsjuhtimine kaubandusettevõttes
(33 lehekülge, 19 kasutatud allikat)

AS EMV finantsanalüüs
Käesolevas kursusetöös on tähelepanu pööratud AS EMV finantsseisundi analüüsile. Ettevõtte kahe aasta aruannete põhjal olen uurinud tema 1996 - 1997.aasta tegevuse tulemusi. Tutvustatud on ettevõtte arvestuse ja konsolideerimise põhimõtteid, investeeringuid tütar- ja sidusettevõtetesse, edasilükkunud tulumaksukohustust, välisvaluutatehningute kajastamise põhimõtteid, bilansikuupäeval töösolevate ehituslepingute arvestuspõhimõtteid ja omandistruktuuri. Eraldi teemadena on toodud ära majandustulemused ja likviidsuse juhtimine. Toodud on ettevõtte 96 ja 97 a kasumiaruanded, bilansid ja rahavoo aruanded ning analüüsitud neid. Eraldi teemana on tehtud rahandussuhtarvuse analüüs. (32 lehekülge)

Finantsaruandluse olemus ja peamised kontseptsioonid
Finantsaruandluse analüüsi on defineeritud kui protsessi, mis "identifitseerib, mõõdab ja ühendab majanduslikku informatsiooni, võimaldamaks teha selle kasutajatele adekvaatseid otsuseid". Finantsaruandluse analüüsi protsessi võib kasutada mitmetel eesmärkidel, nagu näiteks finantsseisukorra ja tulemuste ennustamisel, juhtimisest ja põhitegevusest tulenevate probleemide kindlaksmääramisel, samuti juhtkonna tegevuse hindamisel. Eduka finantsanalüüsi eelduseks on finantsaruannete koostamise aluseks olevate põhimõtete mõistmine. Töö sisaldab. Kasumiaruande analüüs: kasumiaruande analüüs tema elementide lõikes, kasumiaruande analüüs lähtudes kuluarvestuse printsiibist, ettevõtte kasumiläve analüüs, eelarvestatud kasumiaruanne. Raamatupidamisbilansi analüüs: raamatupidamisbilansi aktivapoole analüüs, raamatupidamisbilansi passivapoole analüüs, eelarvestatud raamatupidamisbilanss. Finantsvõimendus. Rahakäibe aruanne. Suhtarvude analüüs: lühiajalise maksevõime analüüs, pikaajalise maksejõulisuse ja finantsvõimenduse analüüs, rentaabluse analüüs. Töö sisaldab ka analüüsitud näidisbilansse ja kasumiaruandeid. (30 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

Debitoorne võlgnevus, selle arvestusmetoodika ja vähendamise võimalused
Tihti võib Eesti ettevõtjate seas kohata seisukohta, et debitoorse võla bilansis sisaldumine ei maksa ettevõttele midagi. See on aga väärarvamus, sest debitoorses võlas sisalduvad nii laekumise riskiga seotud kulud kui ka raha ajaväärtuse kontseptsiooniga põhjendatav debitoorse võla finantseerimise hind. Antud uurimistöö peamiseks eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna iseloomustamine läbi debitoorse võla prisma, et selgitada välja debitoorse võla efektiivseks juhtimiseks võimalikud instrumendid ja vahendid. Käesolev uurimistöö on jaotatud kahte ossa, millest esimene pool on pühendatud debitoorse võla olulisuse selgitamisele ja selle kajastamisele arvestusprotsessis. Uurimistöö teine osa uurib ettevõtte krediidipoliitika valikute tegemist ja ühe järjest enam tähtsust omava debitoorse võla juhtimisinstrumendi – faktooringu kasutusvõimalusi. Töö koosneb järgmistest alapeatükkidest: Debitoorne võlg Eestis. Debitoorse võla kajastamine arvestuses. Individuaalse hindamise meetod. Reserveerimismeetodid. Osatähtsus krediitmüügist. Arvete maksetähtaegade meetod. Debitoorse võla juhtimine. Krediidipoliitika. Krediidistandardid. Müügitingimused. Krediidi haldamine. Faktooring. Faktooringtehingu etapid. Faktooringu liigid. Ekspordi- ja impordi faktooring. Maksufaktooring. Kogumisefaktooring. Faktooringu kasutamise põhjused. Probleemid faktooringu kasutamisel. (28 lehekülge, 23 kasutatud allikat)

Debitoorne võlg ja faktooringu korraldamine
(25 lehekülge, 15 kasutatud allikat)

Ettevõtte tegevuse efektiivsuse analüüs
Uurimustöö teema on efektiivsuse selgitamise viisid ettevõttes. Põhisuund on rentaablusnäitajatel - kuidas neid leida, tõlgendada ja hinnata ning millised on nende peamised iseloomulikud jooned. Et tekiks parem arusaam näitajatest ning nende tõlgendamisest, on püütud kajastada erinevaid meetodeid ning lähenemisviise. Töös leiavad käsitlemist järgmised alateemad: erinevad analüüsimeetodid; suhtarvud finantsanalüüsis; rentaablusnäitajad: koguvara puhasrentaablus, müügikäibe rentaablus, kasum aktsia kohta, omakapitali puhasrentaablus; DuPonti analüüs; rentaabluse tõstmise teed; muutuste prognoosimine. (21 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Akreditiivid
Suurest usaldusest või mõnikord hoopiski teadmatusest kasutavad Eesti ettevõtjad arveldamisel peamiselt maksekorraldusi. Seega lihtsaimat, kiireimat ja odavaimat, kuid samas ka riskantseimat sularahata tasumise viisi. Maksekorralduse puhul liiguvad raha ja kaup teineteisest sõltumata. Seejuures võib müüja ostjat petta, näiteks nõudes, et ostja enne kauba kättesaamist kannaks tema kontole vastava rahasumma, ise aga kaupa välja ei anna. Käesolev töö analüüsib akreditiivide olemust ja nende kasutamise mitmekesiseid võimalusi riskide maandamises nii kodumaises kui rahvusvahelises kaubanduses. Töö jaguneb järgmisteks alateemadeks. Mis on akreditiiv? Miks kasutada akreditiivi? Kuidas akreditiiv toimib? Akreditiivide liigitus vastavalt riskiastmele: tagasivõetavad ja tagasivõtmatud akreditiivid, kinnitatud akreditiivid. Akreditiivid jaotatakse maksetingimuste alusel: kohene makse, negotsieerimine, edasilükatud maksetähtajaga akreditiivid, aktsepteerimine. Akreditiivi eritüübid: ülekantavad akreditiivid, vastuakreditiiv (back-to-back), uuenev (revolving credits), ettemaksuakreditiiv (red-clause), tagatisakreditiiv (standby). Akreditiivide võrdlus lähtuvalt riskiastmest: tagasivõetav akreditiiv, tagasivõtmatu kinnitamata akreditiiv, tagasivõtmatu kinnitatud akreditiiv. Akreditiiv ostja ja müüa seisukohalt. Ostu müügi-leping. Akreditiivitingimuste täitmist tõendavad dokumendid. Üldised nõuded esitatud dokumentidele. (16 lehekülge, 12 kasutatud allikat)

Kasumi analüüs
Kasum: jaotamine; eesmärgid; jaotusvormid. Kasumi analüüs: kasumiplaani hindamine; kasumit kujundavad tegurid. Müügikasumi analüüs: müüdud toodangu maksumuse muutumise mõju kasumile; müüdud toodangu maksumuse ja omahinnaplaani täitmise mõju kasumile; müügihinna muutumise-, müüdud toodangu struktuurinihete- ja tootmisväliste kulude mõju müügikasumile, struktuurinihetest tingitud kulude taseme muutumise mõju. Muud tegurid. Bilansilise kasumi analüüs: kasum teistest allikatest; kasum muust müügist; müügiväline kasum (kahjum). (14 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Tartu Õlletehase riskianalüüs
(14 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

Kulu, mahu, kasumi suhted
Kulu-mahu-kasumi vahelised suhted on kulu-mahu-kasumi analüüsi aluseks. Analüüsi käigus vaadeldakse seoseid järgmiste tegurite vahel: 1. Produktide hinnad. 2. Müügimaht. 3. Muutuvkulud ühiku kohta. 4. Fikseeritud kulud. 5. Müüdud toodangu struktuur. Kulu-mahu-kasumi mudel on aluseks paljudele otsustele. Sealhulgas sellised otsused nagu tootmisala valik, toodangu sortimendi valik, kaupade hinnakujundus, marketingistrateegia, tootmistegurite kasutamine. Kulu-mahu-kasumi suhete analüüsil on juhtimisarvestuses oluline roll, see on üks juhtimisotsuste mudelitest. Antud mudel uurib suhteid kulu, mahu ja kasumi vahel ja on tihedalt seotud kasumiläve analüüsiga. (13 lehekülge)

Arveldusoperatsioonid ja nende arvestus
Antud töös on käsitletud ettevõtte arveldusi ostja (kliendi) ja müüja (hankija) vahel. Ostu-müügitehingute arvestuses on vaadatud arveldused hankijatega ja arveldusi ostjatega ning nene kajastamist raamatupidamises. Sularahata arvelduse liikidest on vaadelud arveldusi maksekorralduste, inkassode, akreditiivide, tsekkide ja vekslite abil ning nende kajastamist raamatupidamises. (10 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Debitoorse võla hindamine ja analüüs
Seoses debitoorse võla suure tähtsusega ettevõtte käibevaradest on seda väga oluline hinnata ja analüüsida. Debitoorse võla hindamise ja analüüsi tulemuste põhjal saab teha otsuseid müügipoliitika alal. Samuti saab tehtud analüüsi põhjal prognoosida kahju ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Debitoorse võlgnevuse hindamisel kasutatatavad peamised meetodid: suhtarvuanalüüs ja debitoorsete võlgade aegumisarvestus. Maksemustrimeetod. Kahju hindamine ja kahju hindamiseks ostjatelt laekumata arvete tõttu kasutatavad peamised meetodid: individuaalse hindamise meetod, netokäibest osatähtsuse meetod; arvete maksetähtaegade meetod. (9 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Tootmisettevõtte finantsanalüüs
Töö ülesanne on analüüsida tootmisettevõtte majandustegevust. Finantsanalüüsi eesmärk. Algdokumendid ja analüüsitavate andmete ettevalmistus (aruannete ja näitajate valik). Näitajate arvutamine. Tulemuste hindamine. (9 lehekülge)

Rahvusvahelised arvestusstandardid
Referaat käsitleb ülevaatlikult rahvusvahelise äritegevuse arendamises osalevaid organisatsioone (ÜRO ja OECD). Põhjalikumalt vaadeldakse Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Komitee (IASC) poolt loodud rahvusvahelisi arvestusstandardeid. (6 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

Faktooring
Käibevarade finantseerimise küsimus on eriti terav väiksematel ja kiirelt kasvavatel firmadel, millel jääb käibe kasvades üha rohkem vahendeid tasumata arvete alla. Tagasihoidlike finantsnäitajate ja puuduvate tagatiste tõttu on piiratud ka nende firmade laenuvõimalused. Tekkib surnud ring, kus firmadel on arengupotentsiaali, kuid puuduvad vahendid. Üks võimalik lahendus on faktooring. Faktooring on mõeldud kauba või teenuse müüjatele ning põhineb võlanõude loovutamisel. See võimaldab müüjatel kasutada täiendavat finantseerimist vastavalt tegelikule müügi mahule. Töö peatükid on: Faktooring domineerib tööstuses ja kaubanduses. Faktooringtehingu etapid. Faktooringu liigid. Faktooring ei suurenda ettevõtte kohustusi. Probleemid faktooringu kasutamisel. (6 lehekülge)

Futuurlepingud
Referaadi eesmärgiks on lahti seletada üks mõistetest finants ja panganduse maailmast - futuurlepingud. Futuurlepingute areng. Futuurlepingutele iseloomulikud jooned, eelised ning puudused. Finants- ja toormefutuurid. Futuuride kasutamine (kauplemine, spekulandid, tootjad). (5 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

Investeerimisotsuste mõju finantseerimisele
Kodutöö aines investeeringute analüüs. Investeerimisotsust mõjutavate kõrvalmõjude (maksud, tehingukulud ja muud piirangud) analüüsi meetodid. (3 lehekülge)