Rahvusvaheline koostöö intellektuaal- ja tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon. Patendikoostööleping. Tööstusomandi õiguskaitse Euroopa Liidus: Euroopa Liidu kujunemine, Euroopa patendikonventsioon, Ühenduse patendikonventsioon. Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon. Ülemaailmne Kaubandusorganisatsioon: üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe, ümberkasvamine ülemaailmseks kaubandusorganisatsiooniks, TRIPS leping. Rahvusvaheline Tööstusomandi Kaitse Assotsiatsioon. Tähtsamad intellektuaalse omandi kaitse kokkulepped. Tööstusomandi õiguskaitsest Balti riikides: Eesti ja rahvusvahelised kokkulepped. (34 lehekülge, 9 kasutatud allikat)

Tarkvara ja autoriõigus
Olukord Eestis ja mujal maailmas. Autoriõiguse seadus: autori varalised ja mittevaralised õigused, isikud, kellele kuulub autoriõigus, autoriõiguse kehtimine, õiguste kaitse ja vastutus. Tarkvara liigid: ärivara, jaosvara, proovivara, priivara, avalik tarkvara. Erinevad litsentsilepingud. Piraatlus. Tarkvarapiraatluse liigid: Ebaseaduslik kopeerimine (Softlifting), tarkvara kõvakettale laadimine (Hard-Disk Loading), võltsimine (Counterfeiting), BBS-piraatlus (Bulletin Board (BBS) Piracy), tarkvara rentimine (Software Rental), vaesuspiraatlus, hobipiraatlus, äripiraatlus, tutvumispiraatlus, hoolimatuspiraatlus. Kuidas ära tunda piraattarkvara. Miks mitte kasutada piraattarkvara. Piraatidega võitluse tehniline, juriidiline ja ühiskondlik tasand. (31 lehekülge, 20 kasutatud allikat)

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) põhisätted
TRIPS-lepingu põhiprintsiibid, intellektuaalomandi õiguste kättesaadavus, ulatus ja kasutamist käsitlevad standardid: autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused, kaubamärgid, geograafilised tähised, tööstusdisainilahendused, patendid, mikrolülituste topograafia, avalikustamata teabe kaitse, konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides. Intellektuaalomandi õiguste tagamine: üldised kohustused, tsiviil- ja haldusmenetlus ning õiguslikud kaitsevahendid, ajutised meetmed, piirimeetmetega seotud erinõuded, kriminaalmenetlus. Intellektuaalomandi õiguste omandamine ja säilitamine ning sellega seotud inter partes protseduurid. Vaidluste ennetamine ja lahendamine. TRIPS lepingule üleminekukord. Institutsiooniline korraldus: lõppsätted. (28 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

140.-

Kaubamärkide õiguskaitse
Kaubamärgi mõiste: kaubamärgi funktsioonid, kaubamärgi liigid. Kaubamärgi õiguskaitse üldised põhimõtted: kaubamärgiotsing, avaldus- ja ekspertiisisüsteem, riigilõivud ja volinike honorarid, kaubamärgi kehtivus, kaubamärgi omaniku õiguste kaitse, võitlus võltskaupadega kauplemise vastu. Kaubamärk Eestis. Kaubamärkide õiguskaitse välisturul: kaubamärkide õiguskaitset reguleerivad rahvusvahelised kokkulepped (tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, rahvusvahelise kaubamärgitaotlus Madridi kokkuleppe järgi, TRIPS, Euroopa Liidu seadusandlus). Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe. Kaubamärkide õiguskaitse Euroopa Liidus. Eri maade süsteemid. Kollektiivkaubamärgi õiguskaitse: kollektiivkaubamärk välisriikide õigussüsteemis. Kaubamärgid ja tööstusomandi apellatsiooni-komisjon. Kaubamärk subjektiivsest vaatenurgast: kaubamärgi kasutus, kaubamärgi õiguskaitse ja selle toimimine, Eesti kaubamärkide kasutamine. (27 lehekülge, 15 kasutatud allikat)

135.-

Tarkvara õiguskaitse
1. Tarkvara õiguskaitse: arvuti tarkvara ja patendiõigus, autoriõigus.
2. Tarkvara ja muud õigussuhted: litsents, ärisaladus kaubamärk, lepinguõigus. Tarkvara piraatlus.
(26 lehekülge, 16 kasutatud allikat)

130.-

Ärinime kaitsega seotud õiguslikud aspektid
Kes saavad ärinime omada. Firmaõiguse üldpõhimõtted. Üksikettevõtja firmast. Isikuühingute firmast. Piiratud vastutusega ehk kapitaliühingute firmast. Kohanimed ja viited õiguslikule vormile. Ärinimede sarnasus.
(23 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

115.-

Sõrmejäljed
Lühike ülevaade sõrmejälgede ajaloost. Sõrmejälgede ja daktüloskoopia mõisted, papillaarkurrustiku elemendid ja nende iseärasused. Kuidas avastatakse ja võetakse naha papillaarkurrustiku jälgi, milliseid meetodeid selleks kasutatakse? Kuidas neid jälgi fikseeritakse, pildistatakse ja pakitakse? Milleks ja kuidas tehakse daktüloskoopiaekspertiisi? Millised nõuded esitatakse ekspertiisile, kuidas daktüloskopeeritakse, kuidas protokolli koosatatakse ning kuidas inimesi identifitseeritakse. Sõrmejälgi nähtavaks toovad pulbrid erinevatele pindadele.
(23 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

115.-

Pankrotimenetlusega seotud mõisted, toimingud ja organid
Pankrotimenetluse põhimõisted. Osapoolte tegevus peale pankroti väljakuulutamist ja sellega seoses ilmnevad tagajärjed. Pankrotimenetlusega seotud organid, kohtu pädevus pankrotimenetluses, võlausaldajate üldkoosolek, pankrotitoimkond, pankrotihaldur, halduri abiline, võlgniku kohustused peale pankroti väljakuulutamist. Nõuded pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse lõppemine, pankrotimenetluse kompromissiga lõppemine. Pankrotimenetluse kulud, kahju hüvitamine ja trahvid: halduri tasu, kahju hüvitamine, trahvid. (22 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

110.-

Ettevõtlusalane seadusandlus
Kursusetöö tutvustab erinevaid ettevõtlusvorme, lähtudes kehtivast äriseadustikust: Ettevõtte organisatsioonilised vormid: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, filiaal. Ettevõtete ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Ettevõtete võrdlus: ettevõtete asutamine, ettevõtete vara, omaniku vastutus, kapitali hankimise võimalused, osanike lahkumine, kasumi jaotamine, ettevõtte tulu maksustamine, ettevõtte lõpetamine. (19 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

95.-

Kinnistusraamat
1. Kinnistusraamatu ülesanded: kinnistusraamat ja kinnisomand, kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused, kinnistusraamat ja järjekordade kord, kinnistusraamatusüsteemi tähtsus, õigusajalooline areng. 2. Kinnisasjaõiguste seadmine, ülekandmine ja lõpetamine: kinnisasjaõiguste seadmine ja ülekandmine, asjaõiguskokkulepe (asjaõiguskokkulepe kui leping, asjaõiguskokkulepe kui täitmistehing, vorm, asjaõiguskokkuleppe siduvus), sissekanne (sissekande tegemise kohustuslikkus, sissekande tähtsus, asjaõiguskokkuleppe ja sissekande õiguslik iseloom) 3. Kasutuspiirangud, teovõime äralangemine ja surm, õigusest ilmajäämine: käsutuspiirangud pärast asjaõiguskokkulepet ja enne sissekande tegemist, teovõime äralangemine ja surm, õigusest ilmajäämine 4. Kinnisasjaõiguse lõppemine: konsolidatsiooni puudumine, kinnisasjaõiguste sisu muutmised. (17 lehekülge, 1 kasutatud allikas)

85.-

Inglise tõenditeteooria
Käesolevas kursusetöös on autori püüdeks anda ülevaade inglise tōenditeteooriast - inglise ōiguse omapärasest avaldumisvormist. Tuuakse välja inglise tōenditeteooria olulisemad erinevused formaalsest tōenditesüsteemist, käsitletakse lühidalt tema pōhireegleid ning pōhjalikumalt küsimusi, mis puudutavad tōendamiskoormist, tōendamisele kuuluvaid ja mittekuuluvaid asjaolusid, erinevaid tōendamisviise ning erireegleid, mis on kehtestatud tōendamisele kriminaalasjades. Töö lōpposas tehakse ingliskeelne lühikokkuvōte töös vaatluse alla tulnud probleemidest.
(17 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

85.-

Rooma perekonnaõiguslikud suhted
Rooma perekond kui tüüpiline patriarhaalne perekond. Abielu sõlmimise erinevad vormid. Samuti räägitakse nii abikaasade isiklikest kui ka varalistest suhetest. Erinevusi abielu lahutamisel. Laste ja vanemate vahelised õigussuheted. Millised on isavõimu piirid ja kuidas need avalduvad? Millise arenemise teevad läbi isa ja laste vahelised varavahekorrad? Eestkoste ja hoolduse ajalooline kujunemine, nende erinevad liigid. (14 lehekülge, 1 allikas)

70.-

Tallinna linnaosade põhimääruste vastavus Tallinna linna põhimäärusega
Selles referaadis tuuakse välja Tallinna linna põhimääruse osad, kus on sätestatud Tallinna linnaosade põhimääruste koostamise kord, linnaosa kohustused ja õigused. Seejärel on võrreldud kõiki kaheksa linnaosa põhimäärusi omavahel ning vaadatud kui täpselt on linna põhimääruse poolt etteantud korrast kinni peetud. Tallinnna linna juhtimise skeem. (12 lehekülge, 10 allikat)

60.-

Osaühingu õiguslikud alused
Referaadi eesmärk on anda ülevaade osaühingust ja selle juhtimisest. Referaadis tuleb juttu osaühingu asutamisest, põhikirjast, juhtimisest, osakapitali suuruse muutmisest ja ka osaühingu lõpetamisest. (12 lehekülge, 4 allikat)

60.-

Juriidilised- ja füüsilised isikud ning riik
Tsiviilõigusliku suhte subjektid (isikud). Füüsilised isikud. Juriidilised isikud. Riigi ja õiguse olemus. Õigus ja riik. (11 lehekülge, 7 allikat)

55.-

Äriregister
Äriregistri töö tingimused. Äriregistri kanded ning vajalikud dokumendid. Registri formaalne struktuur. Äriühingu registrist kustutamine. Ettevõtja kohustused, õigused ja sanktsioonid. (11 lehekülge)

55.-

Tapmine
Inimeluvastase kuritegevuse areng Eestis käesoleval sajandil. Tapmise motiivid: kasusaamise eesmärk, kurjategijate omavaheline vägivald, huligaansus, pere- ja joomingutülid. Tapmised Eesti Vabariigi Kriminaalkoodeksi järgi: tapmise põhikooseis, tapmine raskendavatel asjaoludel, tapmise vähemohtlikud koosseisud. Surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu. Tapjate olemus. (10 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

50.-

Autoriõigus, tarkvara ja tarkvarapiraatlus
Essee autoriõigusest: Autoriõiguse juriidiline iseloom. Autoriõiguste liigitus, sisu ja kaitse. Autoriõiguse subjektid ja kestvus. Tarkvarapiraatluse liigid. Miks kasutada legaalset tarkvara? Tarkvara legaliseerimiskampaania Eestis. (9 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

45.-

Puuetega inimeste haridus Eesti seadusandluses
ÜRO standardreeglite kohaselt tuleb puuetega laste, noorte ja täiskasvanute õigus alus- põhi-, gümnaasiumi - ja kõrgharidusele tagada võrdsete võimaluste põhimõtte kohaselt . Hariduse andmist reguleerivad Eestis: Haridusseadus, Koolieelse lasteasutuse seadus, Põhikooli - ja gümnaasiumiseadus, Kutseõppeasutuse seadus, Ülikooliseadus, Täiskasvanute koolituse seadus, Erakooliseadus jt. Hariduse saamine sõltub tihti trantspordi - ja tõlke teenustest. Neid teemasid käsitlevad: Liiklusseadus ja Sotsiaalhoolekande seadus. Eesti seadusandlus on alushariduse osas üldiselt puuetega laste integreeritud haridust toetav. Kuid praktikas takistab alushariduse saamist vastavate võimaluste või tingimuste puudumine. (9 lehekülge)

45.-

Alternatiivkaristuste analüüs
Vähemohtlike õigusrikkumiste korral on otstarbekas kasutada vanglakaristuse asemel alternatiivseid karistusi, mis on oma efektiivsust juba tõestanud. Alternatiive on välja töötatud mitmeid, kuid olulisemateks ja levinumateks peetakse järgmisi: probatsioon, parool ja intensiivse järelevalve programm, koduarest ja hüvituse maksmise programm, ühiskondlik töö ja rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine. Nimetatud alternatiivid leiavad töös ka lähemat käsitlemist. (8 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

40.-

Digitaalallkirja seadus
Digitaalallkirja seadus reguleerib digitaalsete dokumentide vormistamist, registreerimist, allkirjastamist, väljasaatmist, hoidmist jms. Käesolevas referaadis toob autor oma nägemuse digitaalallkirja seaduses olevatest mõistetes ning selle tähtsusest asjaajamises.
Digitaalallkirja seaduse kehtestamine on halb näide juristidekesksest riigist. Riik pööras kogu tähelepanu seaduse tegemisele. Seadust käsitleti majana ja loodeti, et pärast selle valmimist on kõik probleemid lahendatud. Tulemusena järgnes seaduse väljaandmisele kaheaastane vaikuseperiood. Nüüdseks on PKI infrastruktuur põhiliselt välja ehitatud ja seda üsna edukalt. Asjale andis täiesti uue mõõtme ID-kaartide varustamine sertifikaatidega. Vajalik on seaduse osaline muutmine vastavalt tekkinud kogemustele ja vajadustele. Nii pole selget kontseptsiooni nn. seadmesertifikaatide ja nn. asutuste allkirjade osas. Õhku on jäänud ka sertifikaadi rolli ja piirangute kasutamine. (7 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

35.-

Pankrotiseaduse analüüs
Töö käsitleb pankrotimenetlust ja selle organeid, võlgniku, pankroti väljakuulutamise tagajärgi, pankrotivara ja nõudeid pankrotimenetluses. (7 lehekülge)

35.-

Eesti Vabariigi põhiseadused
Referaat neljast erinevast Eesti Vabariigi põhiseadustest, mis on kehtima hakanud 1920, 1934, 1938 ja 1992. (6 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

30.-

Kõlvatu konkurents ja võitlus piraatlusega
Referaat aines tsiviilõigus. Eesti konkurentsiseadus ja kõlvatu konkurents. Kõlvatut konkurentsi tõkestava seadusandluse areng välismaal. Kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamisest. Kõlvatu konkurentsi tõkestamisega seotud rahvusvahelised kokkulepped. (6 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

30.-

Diplomaatilised eesõigused ja puutumatus
Eesõigused ja puutumatus esinduse ja selle funktsioonide suhtes: ruumide-, vara-, kirjavahetuse- ning sidevahendite puutumatus. Vabastamine maksudest. Täielikud eesõigused ja puutumatus: isikupuutumatus ja - kaitse, kohtulik puutumatus. Reisimisvabadus. Diplomaatide vastastikused kohustused. Diplomaadipassid. Piiratud eesõigused ja puutumatus. (5 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

25.-

Puhkus
Tööõiguse referaat. Puhkuse andmise kord. Puhkuse katkestamine. Puhkusetasu. Puhkuse liigid. Põhipuhkus. Lisapuhkus. Rasedus- ja sünnituspuhkus ning lapsendaja puhkus. Lapsehoolduspuhkus. Täiendav lapsepuhkus. Osalisel tasustatav puhkus. Palgata puhkus. Õppepuhkus. (5 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

25.-

Õigusaktide süsteem ja jaotuvus
Põhiseaduses sätestatud demokraatliku õigusriigi põhimõte eeldab, et õiguskord oleks selge, mõistetav ja ülevaatlik. Õiguslike ettekirjutuste kvaliteedist, nende tekkimise kultuurist ning mõjude arvestamisest, keelelisest esitusest ja arusaadavusest sõltub seaduste ning teiste õigustloovate aktide rakendamise mastaap ja efektiivsus. Käesolevaks ajaks on õigusaktide hierarhiline süsteem välja kujunenud, seadusest alamalseisvate õigusaktide andmisel kontrollitakse delegatsiooninormi olemasolu, jälgitakse pädevust ja volitusnormist tulenevat regulatsioonimahtu, kuid antud tegevussfääris on veel palju ebaselget ja vaieldavat. Lähemat käsitlemist leiavad: õigusaktide süsteem ja jaotuvus; määruse, kui üldakti ning korralduse, kui üksikakti põhimõttelised erinevused.
(5 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

25.-

Aktsiaseltsi asutamine
Referaat aines majandusõigus. Räägitakse asutamisotsusest ja asutamislepingust, aktsiate märkimisest, aktsiatest, rahalisest ja mitterahalisest sissemaksest, juhatusest, aktsiaseltsi põhikirjast.
(4 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

20.-

Rooma naine
Rooma eraõiguse referaat naise rollist Vanas-Roomas. (4 lehekülge)

20.-