Väävel
Referaat väävlist, kui anorgaanilise keemia ühest huvitavamast ainest. Töö jaguneb järgmisteks osadeks ja alateemadeks.
1. Väävel lihtainena: tema asend perioodilisus-süsteemis, füüsikalised ja keemilised omadused, leidumine looduses, tootmine, kasutamine.
2. Väävliühendid: lõngaõli-väävelhape (H2So4), tema füüsikalised ja keemilised omadused, tootmine, leidumine looduses ja kasutamine; Vesinikdisulfiid e. väävelvesinik H2S; Vääveldioksiid (So2); So3
3. Väävli ringe looduses
4. Püssirohust
5. Kreeka tulest
6. Tuletikkudest
7. Happevihmad.
(15 lehekülge)

75.-

Tsement
Portlandtsement: Tooraine. Tooraine ettevalmistamisel kasutatavad kuiv ja märg menetlus. Toorsegu põletamine. Jahvatamine, kivistumine. Portlandtsemendile esitatavad nõuded. Liigid: pindaktiivsete lisanditega tsemendid, valge ja värvilised tsemendid, muud. Lühidalt romaantsemendist. Kunda Nordic tsement: toorained; tootmine: kütuse ettevalmistamine, klinkri põletamine, jahvatamine.
(10 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

50.-

Nitraadid meie elus
Üleväetamisel lämmastikväetistega taimed ei kasuta kogu lämmastikku, vaid koguvad osa tagavaraks. Inimese jaoks muutuvad need liigsed tagavarad hädaohtlikuks. Nitraadid - vähkitekitavate ühendite eelkäijad. Erinevates köögiviljades kogunevad nitraadid eri kohtadesse. Eesti on nitraatide suhtes haavatav ala. Lämmastikhape. Nitraadid ja nende ühendid. Lämmastik - vajalik või ohtlik? Kuidas satuvad lämmastikuühendid ökosüsteemidesse?
(7 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

35.-

Vesinik
Referaadis leiavad käsitlemist järgmised teemad: Vesiniku avastamine. Koht perioodilisustabelis. Vesinik looduses. Vesiniku saamine. Vesiniku füüsikalised ja keemilised omadused. Automaarne vesinik. Monovesinik. Vesiniku kasutusalad.
(6 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

30.-

Teoreetilise keemia loengumaterjal - kvantmehhaanika alused

Teoreetilise keemia loengumaterjal - aatomite kvantmehhaanika

Teoreetilise keemia loengumaterjal - molekulide kvantmehhaanika