Kuluarvestus ja tulemusüksuste kontseptsioon
Käesoleva uurimistöö teemaks on detsentraliseeritud juhtimissüsteemi rakendamine ja arvestussüsteem kui üks tugisüsteem selle elluviimisel. Töö üheks eesmärgiks on põhjendada detsentraliseerimise vajalikkust ja näidata selle eeliseid. Ettevõtte vajadustele loodud arvestussüsteem on Eesti ettevõtete jaoks võrdlemisi vähelevinud nähtus ning selle loomisega seotud mitmesuguseid probleeme ongi käesolevas töös uuritud ja analüüsitud. (34 lehekülge, 12 kasutatud allikat)

Controlling - ettevõtte juhtimist toetav tegevus
Juhtimisinformatsioonisüsteem on juhtimisvahend, mis aitab säilitada planeeritud taset, mida teatud ajavahemike möödudes võrreldakse tegelikult saavutatud tulemusega, et teada saada, kas on vaja sekkuda, et soovitud taset säilitada/saavutada. Et eristada ettevõtte jaoks olulist ebaolulisest, tuleb igas konkreetses ettevõttes läbi viia analüüs, mis aitaks ühendada eri allikatest saadava juhtimisinfo ühtsesse töötavasse tervikusse ning võimaldaks saada ülevaadet õigetest teguritest õigel ajal. Selline süsteem ehk controlling aitab saavutada ettevõtte eesmärke ja vältida ootamatusi. Controllingu olemus ja eesmärgid. Controllingu komponendid. Tulemusüksuse kujundamine, lähtudes vastupõhisest arvestusprinsiibist. Vastutuskeskuste liigid. Vastupõhise arvestuse rakendamise plussid ja miinused. (20 lehekülge, 10 kasutatud allikat)

Koondplaan
Referaat algab koondplaani e koondeelarve mõiste selgitamisega. Vaadeldud on kõiki alamplaane ja toodud praktiline näide nende kohta: müügiplaan (Sales Budget), müügikulude plaan (Selling Cost Budget), tootmisplaan (Production Budget), materjalide ostmise / kasutamise plaan (Maters Purchase / Usage Budget), tööjōu plaan (Labor Budget), tootmise üldkulude plaan (Factory Overhead Budget), administratiivkulude plaan (Administrative Expence Budget), investeeringute plaan (Capital Expenditure Budget). Seejärel on lühidalt selgitatud plaanilise kasumiaruande koostamist ja finantsseisundi prognoosimist. Samuti on käsitletud finantsprognoosimise Du Pointi skeemi ja protsendimeetodit, et paremini tuleks välja koondplaani eripära. Referaadi viimases osas on toodud koondplaani tegemise eesmärgid. Referaat sisaldab kolme ülevaatliku skeemi.
(14 lehekülge, 9 kasutatud allikat)

Kulu, mahu, kasumi suhted
Kulu-mahu-kasumi vahelised suhted on kulu-mahu-kasumi analüüsi aluseks. Analüüsi käigus vaadeldakse seoseid järgmiste tegurite vahel:
1. Produktide hinnad.
2. Müügimaht.
3. Muutuvkulud ühiku kohta.
4. Fikseeritud kulud.
5. Müüdud toodangu struktuur.
Kulu-mahu-kasumi mudel on aluseks paljudele otsustele. Sealhulgas sellised otsused nagu tootmisala valik, toodangu sortimendi valik, kaupade hinnakujundus, marketingistrateegia, tootmistegurite kasutamine. Kulu-mahu-kasumi suhete analüüsil on juhtimisarvestuses oluline roll, see on üks juhtimisotsuste mudelitest. Antud mudel uurib suhteid kulu, mahu ja kasumi vahel ja on tihedalt seotud kasumiläve analüüsiga. (13 lehekülge)

Kuluarvestuse kalkuleerimistehnikad
Kuluarvestus kui ettevõttesisese pideva info tootja aitab olulisel määral kaasa vajalike juhtimisotsuste langetamisel. Ettevõtte eesmärgiks on loomulikult kasumit teenida, see kuidas kasumi teenimine on õnnestunud, selgub kord aastas kui pannakse kirja aastalõpubilanss ja kasumiaruanne. Iseenesest on see juba varemtehtu kokkuvõtmine. Kuluarvestus peaks teenima eesmärki, et aasta lõpus selguv kasumiaruanne oleks võimalikult ootustele vastav. Sellest tulenevalt ongi kuluarvestuse ülesanneteks lühiajaline jooksva kasumi arvestus, samuti on vaja määrata toote omahind, seda nii turustamiseks kui ka laovarude arvelevõtmiseks bilansis. Kuluarvestus peab tootma informatsiooni ettevõttesiseste otsuste langetamiseks, näiteks selle kohta kuidas kulusid optimeerida: kas toota ise või tellida väljastpoolt, kas võtta tootmisse uusi tooteid, kas antud tootmine on majanduslikult tasuv, on optimaalselt rakendatud etc. Kuluarvestuse abil saab võrrelda ettevõtte tegelikke ja plaanilisi tulemusi, möödaniku ja oleviku tulemusi, planeerida tuleviku kulusid jne.
Kõigeks selleks, nii hinnakujunduseks, kulude kalkuleerimiseks, eelarvestamiseks on kuluarvestuses erinevaid tehnikaid. Kuna teema on lai, on antud referaadi eesmärgiks seatud erinevatest kalkuleerimistehnikatest ülevaate andmine. Käsiteletud on nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid kalkuleerimismeetodeid.
(11 lehekülge, 8 kasutatud allikat)

Transferthind
Referaat õppeaines kuluarvestus. Transferthinnad on hinnad, mida kasutatakse ettevõtte üleandmisel ühelt allüksuselt teisele ja nendega arvestatakse kaupade või teenuste väärtust. Referaadis on toodud Transferthinna mõiste ja probleemid konkurentsitingimustes. Eraldi käsitletakse kulupõhiseid transferthindasid ja transferthindasid turuhinnana ning kokkuleppehinnana. (10 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

Kapitali eelarvestamine
Kapitali hind. Kapitali eelarvestamine: eelarve olemus ja fonktsioonid, ajaldatud puhasmaksumuse meetod, sisemise tasuvusläve meetod, modifitseeritud sisemise tasuvusläve meetod. (9 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Traditsiooniliste ja kaasaegsete kuluarvestusmeetodite erinevused
Tootmiskulude arvestuse ja kalkuleerimise meetod kujutab endast teatud tootmis- ja realiseerimiskulude uurimise ühtset protsessi, mille eesmärgiks on mõõta, lahti mõtestada ja kontrollida neid kulusid, teha kindlaks toodete ja tööde omahind. Sageli võib tööstusharu erinevates ettevõtetes kohata ühe ja sama kalkuleerimismeetodi erinevaid variante. Ettevõttes võib esineda korraga mitu kalkuleerimismeetodit kas puhtal kujul või üksteisega põimunult. Kalkuleerimismeetodid sõltuvad tootmistüübist, tootmistehnoloogia iseärasustest, toodete keerukusest ja nomenklatuurist.
Tootmiskulude arvestuse ja kalkuleerimise meetodi valikul tuleb silmas pidada ettevõtte tootmise ja majandamise eritunnuseid.
Kulude kalkuleerimismeetodid jagatakse kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed kulude kalkuleerimismeetodid. Traditsiooniliste kalkuleerimismeetodite all mõeldakse tellimisjärgset kalkuleerimismeetodit (job order costing) ja protsessijärgset kalkuleerimismeetodit (process costing). Kaasaegsete kalkuleerimismeetodite all on tuntud toimingul baseeruv kalkuleerimine (activity-based costing ehk ABC) ja eesmärgijärgne planeerimine (target costing). Referaadis on toodud ka praktiline näide kumbagi meetodi kasutamisest.
(9 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Tehnoloogiline protsess ja traditsioonilised kalkuleerimismeetodid
Käesolevas referaadis on uuritud tradistsioonilisi kalkuleerimismeetodeid ja nendega ja nendega seonduvaid tehnoloogilisi protsesse. Tehnoloogilisel protsessil on oluline roll – määrab ju eelkõige ettevõtte tehnoloogiline protsess selle millist kalkuleerimismeetodit kasutada. Mõlema tarditsioonilise kalkuleerimismeetodi uurimisel on toodud ka näide, et paremini mõista nende olemust ja ka seetõttu, et näidata milliste tehnoloogiliste protsesside puhul milliseid kalkuleerimismeetodeid kasutatakse. (7 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Risk ja kapitali eelarvestamine
Kapitali eelarvestamine (capital budgeting) kujutab endast otsuste vastuvõtmise protsessi põhivaradesse tehtavate investeeringute suhtes. Käesolevas töös käsitletakse projekti eraldivõetavat riski - projekti kogurisk tingimusel, kui projekt toimiks sõltumatult. Tegelikkuses on firmal tegevuses kindlasti mitu projekti, mis mõjutavad üksteist ja firma koguriski. Projekti eraldivõetava riski määramine annab ettekujutuse riski mõõtmisest projekti vastuvõtmise protsessis. Töös räägitakse järgmistel teemadel: risk, standardhälve, variatsioonikoefitsent, tundlikkuse analüüs, stsenaariumi analüüs, Monte Carlo meetod ehk imiteerimismeetod, kindlustusekvivalendi meetod, riskikorrektiiviga diskonteerimismäärade kasutamine. (6 lehekülge, 7 kasutatud allikat)