Suitsiidid
Enamikes lääne ühiskondades on enesetapp rangelt hukka mõistetud, kuid see hukkamõist ei ole olnud kõikehõlmav. Mõnedes ühiskondades ja mõnedes olukordades võetakse enesetappu kui austusväärset ja nõutavat käitumisviisi. Samas paljud meie hulgast ei ela täisväärtuslikult, oma võimete kohaselt, norutavad just psühholoogilise kriisi või depressiooni tõttu. Ei taibata, osata või ei söandata, hilisemas staadiumis enam ei jaksata midagi ette võtta, mis avitaks. Enesetappu lõppfaasi võib käsitleda õnnetusjuhtumina, mil kokku langevad eriolukorrad, kus inimese sisemised reservid on ammendunud ( haigus, ülejõu käiv töö, psühhotrauma, elujõu nappus). Selles töös leiavad käsitlemist järgmised alateemad: Enesetapu olemus ja mõiste. Ajalooline tagapõhi. Inimeste üldine suhtumine enesetappudesse. Enesetapu määr. Enesetapukatsed. Enesetapu protsess. Enesetapu sotsiaalne tähendus. Enesetapp ja vaimsed häired. Enesetapp ja sotsiaalsed karakteristikud: sugu, rass, vanus, perekonnaseis, religioon, elukutse ja sotsiaalne staatus, erinevused riikide vahel. Enesetappude tüübid: altruistlik enesetapp, egoistlik enesetapp, anoomiline enesetapp. Depressioon ja suitsiidkäitumine lastel ja noorukitel: depressioon ja suitsiidkäitumine eelpuberteedieas, depressioon ja suitsiidkäitumine noorukieas, eelpuberteediealiste laste ja noorukite suitsiidkäitumise põhjused. Sotsioloogilised teooriad enesetappude kohta: sotsiaalne integratsioon, staatuse integratsioon, staatuse frustratsioon, migratsiooniteooria, enesetapuks sotsialiseerumine. (34 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Hirm
Miks me tunneme hirmu? Mida me kardame? Kust saavad meie hirmud alguse? Referaadis antakse lühiülevaade hirmu neljast põhivormist, nende tekkimisest ja võimalikust ravist. Hirm andumise ees; hirm endakssaamise ees; hirm muundumise ees; hirm paratamatuse ees. Skisoidsed -, depressiivsed-, sundustega- ja hüsteerilised isikud. Hirmu põhijoonte spetsiifiline ravi: psühhoanalüüsi rakendamine neurooside korral. Hirmu põhijoonte väljakujunemine lapseeas. Hirmu tüüpilised tunnused. (31 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Emotsioonid ja nende väljendamine
Kursusetöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade emotsioonidest. Töö esimeses osas tutvustab autor emotsiooni, psüühilise protsessi olemust ja tähtsamaid emotsiooniteooriaid. Vaadeldakse ka emotsioonide iseärasusi ja nende erinevaid funktsioone, millises aju osas emotsioonid kujunevad ning nende tähtsust inimese elus. Töö teises osas tuleb juttu emotsioonide väljendusviisidest, vaadeldakse emotsioonide osa suhtlemises. Peale selle antakse ülevaade emotsionaalsetest seisunditest ja vaadeldakse emotsionaalsust isiksuse joonena. Peamised näited on toodud inimese, eriti lapse tundmustest suhtlemisel teistega. (23 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

MINA kujunemine ja transaktsioon
Psüühiliselt terve inimkapital aitab luua firmas soodsat sisekeskkonda ja võimaldab sünergeetilise efekti teket. Selles ärisuhtluse referaadis käsitletaksegi inimkapitali psühholoogilisest aspektist lähtuvalt. Esmalt vaadeldakse inimese mina-pildi, isiksuse, enesehinnangu ja mina-uskumuste kujunemist. Referaadi teises pooles käsitletakse transaktsiooni teooriat. Transaktsioonianalüüs püüab seletada inimestevahelisi kommunikatsioonimehhanisme, aitab mõista, millisel tasandil suhtlusakt käib ja vastavalt sellele tasandile anda soovitusi tulemuslikuks infovahetuseks. (23 lehekülge, 8 kasutatud allikat)

Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel
Kursusetöö eesmärgiks on uurida kas lapsepõlve kogemustel on inimese tuleviku suhtes otsustav osa. Teoreetiline käsitlus: koduse õhkkonna mõju; emotsioonid; hirmud; soolised erinevused; varase lapsepõlve olukord; lahutatud vanemate lapsed; huvid; sõbrad, mängukaaslased; koolikiusamine; kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad. Uurimuslik osa: eesmärk ja metoodika, ankeedi analüüs. (23 lehekülge, 16 kasutatud allikat)

Lapsed ja lein
Meie aja surm on tabu, õudne, hirmus, jube... Surm viiakse enesest võimalikult kaugele, silma alt ära, peidetakse haiglatesse ning vanadekodudesse. See tabab meid ootamatult ja palju valusamalt kui meie esivanemaid. Siiski näeb, kuuleb ja märkab ka laps surma üsna tihti. Oma küsimustele selle kohta ta sageli vastust ei saa. Kuid kui asjast ei räägita, ei tähenda see, et asja ennast polegi. Kursusetöös leiavad käsitlemist: Laste lein ja kriisid: erinevas vanuses laste arusaamad surmast; vahetud- ning tavalised reageeringud; teised võimalikud reageeringud. Lapsevanemate-, õe või venna-, vanavanemate-, sõprade surm. Lapsed ja vabasurm. Lapsed ja kriisid erinevates vanuseastmetes. Mis suurendab leina? Poiste ja tüdrukute vahelised erinevused. Põhimõtted: avameelne ja aus teave; surm pärast haigust; teha kaotus tõeliseks; anda lapsele aega; julgust tunnete käsitlemisel. Kuidas kõnelda raskesti haige lapsega tema võimalikust surmast? (22 lehekülge, 10 kasutatud allikat)

Meditatsioon ja selle olemus
Budism - vaimne arengu- ja muutustetee läbi meditatsiooni. Mõtluse tegelik tähendus. Buddha ehk virgunud. Teadvuse ehk meditatsiooni tasandid. Kuidas mõjutavad eluviisid mediteerija teadvust. Meetodid teadvuse taseme tõstmiseks ehk kaudsed meetodid. Kuidas seda teha? Keskendumine. Teadvustamise ja meenutamise kolm liiki Budismis. Keskendumisobjektid. Neeldumine. Neeldumise tasandid. Vahetu taipamine. (18 lehekülge, 10 kasutatud allikat)

Biblioteraapia
Töös käsitletakse biblioteraapia ehk kirjandusravi olemust, biblioteraapia ajalugu ja juhtmõtteid, biblioteraapia põhietappe, biblioteraapiat laste lugemise juhtimisel, luuleravi ja rütmi mõju inimesele. (18 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Loovus
Töös käsitletakse loovusteooriad, loomeprotsessi iseärasusi, inimtegevuse neurofüsioloogilised aluseid: loovustõkkeid ja mötlemisbarjääre, loomevõime stimuleerimist, huvi kujundamist, tardunud mötteviisist lahtiütlemist, ajateguri optimeerimist, koha valikut, meelte ergastamist, uit-ideede kasutamist, organisatsiooni loovuspotentsiaali suurendamist, loometöö võtmeküsimusi, loomingulise koostöö arendamist. (17 lehekülge)

Intelligentsus
Intelligentsuse definitsioonid. Inteligentse käitumise määratlemine: intelligentse eristamine mitteintelligentsest; IQ mõõtmine; saavutustestid ja võimetetestid; intelligentsuse alternatiivsed sõnastused. Inteligentsuse teooriad: intelligentsuse struktuuri mudelid; informatsioonitöötluslikud lähenemised. Vaimsed võimed ja vanus, intelligentsuse stabiilsus. Normist kõrgemal ja madalamal. Pärilikkus ja keskkond intelligentsuse kujundajatena. (17 lehekülge, 8 kasutatud allikat)

Suhtlemisvahendid ja nende koosmõju
Suhtlemise olemus. Suhtlemiskanalid. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: zestid, silmad ja silmside, suhtlemise abivahendid, intonatsioon, territoorium, poosid, miimika, puudutused ja otsene kontakt. Verbaalsed suhtlemisvahendid: suusõnaline ja kirjalik suhtlemine, kuulamine, sisekõne. Suhtlemisvahendite koosmõju. (17 lehekülge, 9 kasutatud allikat)

Emotsionaalse väärkohtlemise ja hooletussejätmise mõju lapse arengule
Emotsioonid: põhiemotsioonid, lapse emotsionaalsed vajadused. Lapse emotsionaalne areng. Lapse emotsionaalne väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Väärkohtlemise mõju lapse emotsionaalsele arengule. Täiskasvanute hinnang laste emotsionaalsele väärkohtlemisele. Seadustega määratud laste õigused. (17 lehekülge, 11 kasutatud allikas)

Kuidas võita läbirääkimisi?
Erinevaid läbirääkimiste meetodeid Fisher/Ury käsitluses. Emotsioonide ja kommunikatsiooni tähtsus läbirääkimistes. Soovitusi ajurünnaku kasutamiseks. Kuidas käituda kui plaanid jooksevad allamäge? (17 lehekülge, 1 kasutatud allikas)

Emotsioonide väljendamine
Inimeste vahelises koostöös on igaühel tähtis mõista, partneri subjektiivset seisundit, tema suhtumist. Peatükkide pealkirjadega püstitatud probleemide vastused on edastatud läbi ajaloo, näidates kui vastakaid arvamusi siiski psühholoogias esineb. Erinevad emotsioonide definitsioonid (Mis nad on?). Emotsiooniteooriaid (Kas me naerame sellepärast, et meil on lõbus või meil on lõbus sellepärast, et me naerame?). Miks nad on? Kuidas emotsioonid väljenduvad - emotsioonide mõju inimese siseorganite talitlusele, sise- ja välisnõrenäärmete tegevusele. Emotsioonide väljendamine kehakeele ja sõnade kaudu. Kuidas lugeda teiste emotsioone? Kuidas väljenduvad emotsioonid eri rahvastel? Kuidas väljendada emotsioone kirja teel? Mis on valedetektor? (16 lehekülge, 12 kasutatud allikat)

Areng lapsepõlves
Alustatakse üldise käsitlusega arengust ning arengupsühholoogiast üldse. Edasi vaadeldakse lapse füüsilist arengut mõjutavaid tegureid - eelkõige just imikueas, kuna siis kujunevad inimesel välja nägemine, kõne, maitsmis-ja haistmismeel. Järgnevalt käsitletakse lapse kognitiivset (tunnetuslikku) arengut. Tuuakse välja J. Piaget’i põhiseisukohad lapse arengu astemetena. Järgneb sotsiaalne areng, kus kõigepealt antakse hinnang lapse sotsiaalsele arengule E. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria läbi. Seejärel vaadeldakse vanemate, lasteaia ja kooli mõju lapsele. Viimane peatükk töös käsitleb isiksuse kujunemist lapsepõlves ning seal on välja toodud kaks lähtepunkti. Esimesena on tähelepanu pööratud S. Freudi psühhosotsiaalsele isiksuseteooriale ning seeläbi on vaadeldud ka M. Mahleri lähenemist lapse isiksuse arenemise uurimisel. (16 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Sigmund Freudi õpetus psühhoanalüüsist
Psühhoanalüüsi eellugu. Freudi lahkelid teiste akadeemikutega. Freudi kirjatööd. Kaks fundamentaalset hüpoteesi. Eelteadlikkus ja mitteteadlikkus. Unenäod ja vääratused. Psühhoanalüüs ja tänapäev. (15 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Naise ja mehe erinev käitumine suhetes
Tundmata oma erinevusi, hakkavad mehed ja naised tülitsema. Tavaliselt oleme ärritatud või isegi vihased vastassugupoole peale, kui oleme unustanud selle tähtsa tõe. Loodame, et vastassugupool on rohkem meie moodi. Soovime, et teine pool ihaldaks sama, mis meie ning tunneks samasuguseid tundeid. Me peame enesest mõistetavaks, et kui partner armastab meid, siis ta reageerib ja käitub samamoodi, kui reageerime ja käitume meie, kui armastame. Selline hoiak tekitab aina pettumusi ega lase meil leida vajalikku aega, et sõbralikult meie erinevusi arutada... Referaadis räägitakse erinevustest suhete loomisel ning suhete eri staadiumitest, erinevast käitumisest, erinevatest kirgedest, toimetulekust stressiga, armastuse esmastest vajadustest meestel ja naistel, naiste muutumisest avalamaks, meeste tõmbumisest endasse, meeste tähelepanematusest, mõtete laialivalgumisest ja olulisele keskendumisest, suhetest intiimsel tasandil ja erinevatest seksuaalsetest ootustest. (15 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Mänguteraapia
Mängu mõte. Mänguteraapia ajalugu. Mäng terapeutilises protsessis. Mänguteraapia protsessi staadiumid. Funktsioonid ja eesmärgid. Mänguterapeudi isiksus ja roll. Täiskasvanute mänguteraapia. Mänguteraapia haiglates. Mängutuba ja mänguvahendid. Mänguterapeudi koostöö lapsevanematega. Konfidentsiaalsus. Mänguteraapias esile kerkivad probleemid. Mänguteraapia lõpetamine. (14 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

Mitteverbaalne suhtlemine
Alustuseks on referaadis käsitletud üldist suhtlemist, märgilist käitumist ja inimesetundmist, pöörates tähelepanu eelkõige nendele osadele, mis on seotud mitteverbaalse suhtlemisega. Teine peatükk on frustratsioonist, kui mitteverbaalse suhtlemise olulisest põhjustajast: frustratsiooni füsioloogia, frustratsiooni põhjustajad (eksogeensed ja endogeensed tegurid), frustratsiooni vastureaktsioonid. Viimase osana on käsitltud erinevaid mitteverbaalse suhtlemise (käitumise) vorme pöörates tähelepanu miimikale, žestidele ja poosidele. Rõhuasetus on sellistel mitteverbaalse suhtlemise väljendustel, mille tundmine võiks tähendust omada tollitöös. (14 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Mõjutamine
Mõjutamise olemus ja mõjujõu allikad. Sotsiaalne mõju. Veenmine. Inimeste mõjustamine kõnega. Inimeste mõjustamine kehaasenditega. Efektiivsed ja ebaefektiivsed strateegiad teiste mõjutamiseks. Kognitiivdissonantsi teooria. Asjaolud, mis mõjutavad konformsust: sotsiaalne toetus, grupi suurus ja sugu. Kas autoriteedi mõjuvõimu on võimalik vähendada? Motivatsioon ja hoiakute muutmine. Distraktsioon. Äratustehnikad reklaamipsühholoogias. Mõjutamispsühholoogia mõningaid võtteid. (13 lehekülge, 9 kasutatud allikat)

Psühholoogilised erinevused meeste ja naiste vahel
Käesolevas uurimistöös vaadeldakse meeste ja naiste psühholoogilisi erinevusi. Antakse lühike ülevaade sellest, millal ja kuidas nimetatud erinevusi täheldada saab. Seejärel keskendutakse soorollide lahtimõtestamisele; mis osa tuleb täita mehel ja naisel ühiskonnas ning mida keegi ootab oma elult... Töö sisu jaguneb järgmisteks pealkirjadeks. Tavad ja tõekspidamised. Soorollid: mehelikud ja naiselikud omadused, mehes olev naine, mees naises. Naiste ja meeste osa ühiskonnas. Elumõte. Erinevused tööl. (12 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

Prokseemika
Iga päev kanname enda ümber nn. psüühilise ruumi ülikonda, ehk ruumimulli, mille ülesandeks on kaitsta meid teiste inimeste sissetungide eest. Töös kirjutatakse isiklikust territooriumist, isiklikust ruumimullist, ruumivöönditest, isikuruumi mõõtmisest, sissetungist isikuruumi, kaitsetehnikatest, ruumivööndite praktilisest kasutamisest, ruumilistest korraldustest, isikuruumi laiendamisest kui võimu soovimisest ja erinevustest kultuuride vahel. (12 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

Kuidas olla teismelise lapse vanem?
Kuidas mõista vanemana oma põhitundeid teismelise vastu? Teismeliste hirmud: pilkamine, hülgamine, survevahendid. Tunnete mõistmine: kartlikkus, türanniseerimine, viha. Haridus: konfliktid, motivatsioon, õppimisraskused, eeskuju andmine. Reeglite maksmapanemine ja millal öelda "ei". Suhtlemine. Karistamine. Vajalikke nõuandeid. (12 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Stress ja selle vältimise võimalused
Eustress ja disstress. Disstressi sümptomid. Stressi põhjused. Stressori psühholoogiline toime. Disstressist hoidumine või selle leevendamine. Emotsionaalne baromeeter. Pinge alandamise moodused. (12 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Hüpnoos
Hüpnoos. Hüpnotiseeritu kui uneskäija? Hüpnoosile vastuvõtlikkus. Kuidas mõõdetakse hüpnoosile alluvust? Mis iseloomustab isikut kes on määratletud kui kergesti hüpnotiseeritav isik? Milline on hüpnoosiseisund? Kuidas kutsutakse esile hüpnoos. Hüpnoosist äratamine. Posthüpnootilised nähtused. Hüpnoosi kasutamis-valdkonnad. Hüpnotiseerimis-abivahendid. Hüpnoosi pahedest. Hüpnoos ja kuritegevus. (11 lehekülge, 8 kasutatud allikat)

Lapsed ja vägivald
Seksuaalne vägivald, füüsiline vägivald, emotsionaalne vägivald, koolivägivald. Referaadis on võrreldud ka erinevate vägivaldade puhul näitajaid käitumises ja füüsilisi näitajaid. (11 lehekülge, 8 kasutatud allikat)

Läbiotsimise psühholoogia
Psühholoogilisest aspektist on läbiotsimine keeruline ja väga spetsiifiline tegevus, omades läbiotsitava suhtes sunni iseloomu. Läbiotsimise läbiviimine eeldab uurija poolt mitmekülgsete psühholoogiliste omaduste, võimete, erialaste teadmiste, oskuste ja kogemuste evimist. Otsimisversiooni püstitamisel peavad uurijat huvitama kõik süüdistatava isiku eripärad, kuna need võivad determineerida varjamise koha ja mooduse valikut. Referaadi peatükid: Läbiotsimise kavandamine. Läbiotsimise läbiviimine. Läbiotsimise psühholoogiline mõju uurijale. Peitmiskoha ja mooduse tuvastamine. (11 lehekülge, 3 kasutatud allikat)

110.-

Konflikt töökollektiivis
Töös on püütud lähemalt analüüsida suhtlemist ja konfliktsituatsioonide tekkimist kollektiivis uue töötaja töölevõtmisel ning nende lahendamise võimalusi väikefirma näitel. (10 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Abielu, kuidas lahutusest üle saada
Selle referaadi tegemisel on juhindutud peamiselt Walter Trobischi raamatust "Ma abiellusin sinuga" ja näited pärinevad põhiliselt autori enda abielust. Püüdsin avada abielu põhilisi omadusi ja kujunemisjooni. Mis on abielu? Kas olete võimelised kõike jagama? Kas armastus annab meile uut jõudu ja täidab meid loova energiaga või röövib ta meilt meie jõu ja energiaga? Kas me austame teineteist küllaldaselt? Kas ma olen uhke oma partneri üle? Kas me ainult armastame teineteist või me ka meeldime teineteisele? Kas me oleme valmis teineteisele andestama ja teise pärast enesest loobuma? Kas me tunneme teineteist küllalt kaua? Oskus öelda "ei". Tülitsemisest. Mida siiski siis teha, kui suhe on karile jooksnud ja masendus kipub üle pea vajuma? (10 lehekülge)

Kehakeel
Töö eesmärgiks on tuua esile erinevate mittesõnalise käitumise elementide mõju võimalikele suhtlussituatsioonidele. Eraldi leiavad käsitlemist: nägu (silmad, näoväljendused); käte ja käelabade liigutused; jalad; keha hoiak ja vahemaa suhtlemisel; hääl; mööbel; lõhn; riietus.(10 lehekülge, 7 kasutatud allikat)

Lähisuhted
Inimsuhted. Lähedus, millised on läheduse takistused. Üksildus, mis vahe on üksindusel ja üksildusel. Sõltuvus, lähisõltuvus, kaassõltuvus, kas armastust peab ära teenima. Rääkimine, voodi kui jututuba, hääletoon ja kehakeel. Kuulamine, tagasiside andmine. Perekond, müüt aitab koos elada. Inimsuhete "tehnohooldus". (9 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Väärtushinnangute kujunemine
Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on tudengite isiksuslikud hinnangud ja väärtushinnangud. Antakse ülevaade isiksuse kujunemisest ja seda mõjutavatest teguritest, samuti erinevatest väärtushinnangu liikidest ja nende omandamisest. (9 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Loovuse protsessi erinevad etapid
Materjal käsitleb loova inimese erinevusi mitte-loovast inimesest. Võime taluda eristatuna olemist. Loov mälu. Algteate tähendus. Küpsusfaas. Tootvate osade ennetamine. Oskus mõelda analooge ehk võrdlusi kasutades. Esteetiline huvi. Teisi omadusi. (9 lehekülge)

Suhtlemine
Suhtlemine on osa meie kõigi igapäeva elust - ükskõik mida me teeme või kuhu läheme, kõikjal vajame oskust hästi suhelda. Suhtlemine võib olla seotud meelelahutusega, teatud tarbe rahuldamisega, tööülesannete täitmisega jne. Töö sisu on järgmine: Suhtlemise olemus. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise alternatiivsed teed. Hea suhtlemisoskus tagab edu. Hea suhtlemistaseme saavutamine. Kuidas saada inimesi oma nõusse. (8 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Inimese iseloom, selle struktuur ja tüübid
Töö sissejuhatavas osas on räägitud iseloomu kujunemisest. Samuti erinevatest iseloomujoontest, mis väljendavad suhtumist kaasinimestesse, iseendasse ja töösse. Lähemalt on peatutud negatiivsetel iseloomujoontel. Agressiivsed iseloomujooned: edevus ja auahnus, armukadedus, kadedus, ihnus, vihkamine. Mitteagressiivsetest iseloomujoontest on käsitletud: üksildumist, hirmu ja kõhklemist. Samuti on peatutud mõnedel muudel iseloomu väljendusvormidel, nagu lõbusus, pedantsus ja põhimõtteinimesed, alluvuslikus, upsakus. (8 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Muusikateraapia
Töös räägib muusika psühholoogilisest mõjust, erinevate muusikaelementidemõjust, muusikavälistest teguritest, muusikateraapia meetoditest, vibroakustilisest teraapiast, muusikateraapiast Eestis. Toodud on praktilisi näiteid. (8 lehekülge, 6 kasutatud allikat)

Mis on eutanaasia?
Töö käsitleb eutanaasia õigusprobleeme, eutanaasia liike, eutanaasiat Eestis, Hollandis ja mujal ning psühholoogilisi reaktsioone parandamatutel haigetel. (8 lehekülge, 5 kasutatud allikat)

Isa roll lapse kasvatamisel ja arenemisel
Mees ja isa roll, isa rolli muutumine 20.sajandil, isa roll lapse kasvatamisel, isa puudumine, isa tänapäeva eesti peres. (7 lehekülge, 16 kasutatud allikat)

Väikelapse kasvukeskkonna mõju loovuse kujunemisel
Väikelapse vastuvõtlik maailm, koolieeliku kasvukeskkond, lapsi toetav keskkond, kasvukeskkonna mõju loovuse kujunemisel, kunstikasvatus alushariduses. (7 lehekülge, 12 kasutatud allikat)

Kultuuridevahelised erinevused : vene rahvuse eripära
Rahvusliku eripära tundmine ja sellele keskendumine võimaldab ette näha, kuidas teistsuguse kultuuritaustaga inimesed reageerivad ning milline on nende suhtumine ja käitumine. Kuna igas kultuuris leidub nii kirjutatud kui ka kirjutamata seadusi, on oluline, et neid arvestataks kultuuridevahelises suhtlemises. Venelaste suhtumine endasse ja teistesse. Venelaste jutukus. Venelaste suhtumine kommetesse. Venelaste käitumine. Läbirääkimised venelastega. (7 lehekülge, 2 kasutatud allikat)

Tähtsad mehed psühholoogias
Referaadis on toodud lühidalt 26 tähtsama psühholoogi või psühholoogia arengut mõjutanud isiku põhi seisukohad, teooriad ja nägemused. (7 lehekülge, 16 kasutatud allikat)

Partneritaju
Partneritaju hõlmab endasse paljusid komponente, sealhulgas aktiivne kuulamine, kehakeel jne. Töös on käsitletud mõningaid aspekte hea partneritaju saavutamisest. Soovitused rääkijale ja kuulajale. Aktiivse kuulamise võtted. Soovituslikud kuulamistegevused. (6 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Õppimine
Mis on õppimine ja kuidas see toimub. Õppimisliigid. Sünnipärased omadused, mis mõjutavad õppimist. PQ4R-metoodika. Õppimist soodustavad põhimõtted. (6 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Keskea kriis, lahutused, haigused, surmajuhtumid ja pereteraapia
Keskea kriis ja lahutuste melodraama. Ootamatud haigusjuhtumid ja kroonilised haigused. Vananemine ja surm. Täiendav abi - perest saab patsient. (6 lehekülge, 4 kasutatud allikat)

Stress
Stressi tekke põhjused, sotsiaal-majanduslikud stressitegurid, elukeskond, tööstress, perestress, seksuaalsuhted, stress suhtlemisel. (5 lehekülge)

Ärivestluse kunst
Kuidas vestlust alustada ja üleval hoida? Kuidas mõjuda hea kuulajana? Millest vestelda? Millal mitte rääkida? Kuidas osaleda vestluses ilma rääkimata? Kuidas vestlust ohjes hoida? Kuidas taktiliselt vestlusteemat muuta? (4 lehekülge, 1 kasutatud allikas)

Hulkade psühholoogia
Antud essees on antud ülevaade Gustave Le Boni raamatust "Hulkade psühholoogia", kus autor püüab lahtimõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. (4 lehekülge)

Kuidas suhelda liikluspolitseiga
Käesolev essee püüab lugejani tuua mņningaid kasulikke ja ebakasulikke vņtteid inimestega suhtlemisel. Essee ise tugineb täielikult autori enda kogemustele ja sisaldab seega n.ö. näiteid elust endast. (2 lehekülge)